Sunday, March 29, 2015

Virpominen

Saime osa ühest Soome traditsioonist.
Täna hommikul olime mõnusalt aeglaselt päeva alustamas, kui ukse taga oli järsku üks kassiks riietatud poiss, Vist naabripoiss. Tal olid kaunistatud pajuoksad käes ja väike kannuke ka. Ma alguse tegin suured silmad, et mis nüüd, aga kuna meil on klaasuks, siis ei saanud ju peitu pugeda. Tuli uks avada. 
Ja siis avastasin, et suudan Soome keeles täitsa pikad jutud maha pidada. Seletasin, et me pole soomlased ja ei tea midagi, mis nüüd peab tegema. Poiss rahulikult selets, et lapsed käivad täna virppamas ja toovad inimestele neid kaunistatud oksi, siis vaja neile mingi "palk" vastu anda. Küsisin,et mis see "palk" peab olema. No ta jättis ikka otsad väga lahti, aga kui uurisin, et kas kommid sobivad, siis tal lõi kohe nägu naerule. 
Õnneks olid meil külas ka parasjagu Lea ja Kiku oma poistega. seega ikka midagi magusat kodust leidsime. Tegelikult on seda viimasel ajal ikka palju kogunenud, miskipärast. Täna tegime veel shokolaadikooki... aga see hoopis teine teema. 
Igatahes. Sain "kassile" kannu magusat pista ja Athena valis meile ilusa roosade sulgedega oksa. Armas komme!
Siit lingilt leidsin veel infot: SAVEUR
Ja alles seda lugedes mul meenus, et Rootsis oli ju ka påskkärring!

Wednesday, March 25, 2015

Athena kasvas suureks

Ma peaks oma fotoka ikka jälle taskusse pistma/kasutusse võtma. Koguaeg ununeb. Nii ununes ka pühapäeval, kui oleks saanud teha suurepäraseid kaadreid sellest, kuidas Athena järsku suureks on sirgunud.
Ma siis kirjeldan ja teen fotod järgmisel korral. Eeldades ju, et ta (Athena) vahepeal ometi väiksemaks ei jää.
Aga.
Meie maja juures on mitu köitega laste "turnimisvõrku". Mõned lihtsamad, mõned raskemad. Üks, mis meie sõnavaras on alati olnud "suurte laste ronimisvõrk" on lahe ikosaeeder. Tõesti vahva ronimiskoht (küll ma panen pildi ka).
Ja siis käisime lastega seal mänguplatsil müttamas. Mängisin Ennuga jalgpalli, kui Athena oli järsku kuskil kõrgustes selle ikosaeedri sees. Oh! Ehmatasin! Aga tegelikult  oli ta lihtsalt välja mõtlenud nipi, kuidas oma ikkagi suhteliselt lühikese kehaga seal ronida saab. Ja tõesti üliosav!
Ta oli ise nii õnnelik! Ma muidugi pelgasin, et ta ei saa alla ja nii, aga ta sai alla ka ja siis uuesti üles. Nojah, Enn tahtis muud teha ja ära joosta ja seekord pidin Athenal paluma ära tulla, kuigi ta oli ise nii vaimustuses, et tahtis muutkui ronida, aga ma ei tahtnud lasta tal seal päris üksi olla. Kuigi tean, et ta on ettevaaatlik ja osav, siiski ei taha päris mitmel olulisel põhjusel, et ta alla kukuks. Lubasin, et läheme õhtul uuesti.
Läksime.
Ja ta ronis ja turnis ja rippus. Mul oli vahepeal süda kurgus, aga suutsin ikka rõõmsaks ja entusiastlikuks jääda. Nii äge, et talle meeldib turnida! Mike oleks kindlasti 10 südamerabandust saanud seda nähes :), sest issina on ta ikka täitsa kontrollifriik. Aga ma tahtsin lasta tal mõnuleda. Ja ta tõepoolest ronis ja mõnules ja see oli nii vahva.
Küll panen pilte ka. Kunagi. Kas keegi teab, kuhu ma oma fotoka olen sokutanud?

Monday, March 16, 2015

Enn on lahe!

Ma olen oma poja suur fänn.  Tal on lihtsalt nii tore iseloom. Ja ta lihtsalt ongi nii tore.
Veetsin viis päeva lastega reisil. Käisime Tartus :). Ja enamus aega olime koguaeg koos. Siis avastasin, et ma tegelikult veedan ju nii vähe aega Ennuga koos. Nad ju igapäev lasteaias ja nädalavahetused on ju nii lühikesed. Ja õhtudki. Pealegi on Athena kuidagi suurema tähelepanu nõudega, seega suhtlen ja mängin vist enmasti pigem temaga, kui lastega ühiselt oleme. Ja Enn, vaeseke, saab ikka kõvasti vähem mu tähelepanu.
Ja siis ma lihtsalt järsku avastangi, et ta on nii lahe. Muidu nagu ei märkagi :). Eks ta toimetab ja tegutseb palju omaette. tundub, et talle meeldib ja sobib.
Aga see, kuidas ta kõike ümbritsevat märkab, tähele paneb ja järgi teeb on ikka täiesti hämmastav. Nii-nii age.
Tahaks kohe rohkem temaga aega veeta. (Mitte, et ma siia nüüd mingeid haiguseid soiuks, et me peaks ilusate ilmadega kodus passima :S). Eks tuleb neid õhtuseid ja nädalavahetuse kvaliteetaegu veelgi kvaliteetsemalt tarbida.

EDIT: eile õhtul korraldas Enn näiteks mulle ja endale köögis jooksutiirud. Lihtsalt jooksime köögis ringe. Suunda ei tohtinud kahjuks muuta (karmid korraldused :)), seega mu pea käis ringi nagu hull. Aga lõbus oli sellegipoolest. Athena tuli ka hiljem kampa.

Monday, March 9, 2015

Kevad

Täpselt täna saabus. Just.
Olin raamatukogus ja panin mantli selga, sest külm oli.
Kui pärastlõunal lastele vastu läksin, siis tahtsin mantli ära võtta õues, sest nii palav oli.
Ja lund peaaegu polegi.
Athena veeretas ennast täna mööda mänguväljaku muruplatsi. Nii mõnus oli. Kutsus mind ka. Ma oleks hea meelega veerema läinud, aga ei tahtnud oma ilusat sinist mantlit ära määrida. Oh seda keerulist täiskasvanu elu.
Palli mängisime ka palju. Murul ja mudas, mis ei tundunudki niiväga mudane.
Ja vahepeal tekkis tunne, et tahaks murumättal esimese kevadise õlle juua. Seda siiski ei teinud.
Taipasin.
Et sel aastal mulle talv ei meeldinud. Liiga imelik oli. Aga kevad meeldib juba esimesest päevast peale.
Mämmi meeldib ka. See on selline soomlaste kevadine leivasupp, mida nad poodides pappkarbiga müüvad. Tundub imelik, aga maitseb päris hea.  
 

Tuesday, March 3, 2015

Hambad

Käisime täna lastega esimest korda hambaarstil. 
Tegelikult tahetakse siin juba aasta vanust last hambaid kontrollimas näha. Ja siis 3-aastast ja siis 5-aastast... Aga Athenaga polnudki kunagi käinud ja Ennuga ka mitte. 
Arstitädi oli tore. 
Athena tahtis muutkui suud lahti hoida, kui me alles muust rääkisime. Kodus ta lubas, et teeb arsti juures hundi häält, aga seda ta siiski ei teinud. Ei teagi, miks. Suurest põnevusest unustas ära...
Lõpuks sai ta ka lahedal sinisel toolil istuda, mis pikali asendisse liikus. Päikseprillid sai ka ette. Ennule hiljem veidi väiksemad prillid. Ja arst vaatas lambikesega hambad üle. 
Enn nii hea suu lahti hoidja polnud, aga sai ikka ka kenasti hakkama. Toolilt sai hiljem ju liugu alla lasta. Ning kleepekaid anti ka. 
Õnneks mõlemal hambad kui purikad. Ennul veel tagumised neli piimahammast puudu. Aga seda teadsin isegi. 
Soovitati lastele (ja ka endale) pärast igat söögikorda ksülitoli kommi (tabletti) anda. Nojah, meil vist ikka käiku ei lähe, kuna mulle tundub kuidagi mõttetu jura ja niikuinii unustaksin kohe esimesel päeval ära nagu mul D-vitamiini andmisega pidevalt toimub (ei toimu!). Athenale tundus see siiski tuttav nipp - ehk lasteaias jagatakse neid "komme". Peab uurima.

Hambaarstilkäiku värviküllastab ka asjaolu, et Mike on eilsest saati hambavaluga hädas. Neljapäeval sai õnneks aja ja hakatakse juurekanalit ravima. Mjah, küll on ikka hea, et ise väga selgelt ei mäleta, mis hambavalu tähendas. Kõrvalt vaadates tundub kohutav. 

Ise peaksin laskma oma rariteet nõuka-aegse "hõbeplommi" ära vahetada, kuna see loksub. Kohe kahju loobuda ja seetõttu pole veel arstile aega ka kirja saanud. Enne peaks fotograafi juurde minema ja paar suurt naeratust pildile saama :).