Külalised käisid

Trall ja trall. Mõnusad kevad-suvised ilmad ja restoranipäev linnas. Meil käisid külalised nädalavahetusel! Küll oli tore!

Palju õnne!

Lõpuks õnnestus mul renoveerida ka 1,5 aastat renoveerimist oodanud kiikhobu. See võttis aega täpselt ühe õhtu. Olen ikka edasilükkaja! Aga õnneks mahub ka Finka veel sinna trallima :), eilsest sünnipäevalapsest rääkimata...

Justkui nööriga mu küljes kinni...

Kuna Enn mul siin viimasel ajal põhiline kodune rõõmupall, siis paar pilti temast. 

Enamasti on ta ideaalne kaaslane, kes laseb mul ikka päevasel ajal ka natuke tööd teha ja on väga hästi nõus üksinda mänguasjadekappi tühjendama. Samas, vahel on ikka süles vedamise päevi ka. Aga need on ka armsad.

Ma kohe ei kujuta ette, et meil on tema jaoks juba augustist lasteaiakoht...

Esimesel pildil on ta meie tugitooli peale roninud, riiulist raamatu võtnud ja loeb seda  nagu õige mees kunagi.

Ja siin lihtsalt mänguhoos:

Ei!

Ma ei sõida enam autoga. Ei suuda.

Eks see läheb mööda ning loodetavasti juba mõne päeva pärast suudan jälle nii kõrvalistmel olla kui ka juhtida. Aga praegu ei suuda.

Ma igatsen teid! Pidime ju suvel üle pika aja jälle Tartus kokku saama. Grillima, chillima, saunatama, tsehhi õlut jooma, meste tehtud pizzat sööma, lapsed omavahel mängima saatma...

Oi neid toredaid saunaõhtuid Tartus, kus te alati kohal olite! Need jäävad mulle!

Mõtlen, et miks ma ei helistanud viimati. Kurk oli haige ja siis aku tühjenes telefonis... Ohjah, rohkem ei saagi teile midagi öelda.

Nii tohutult hoolivad ja hoolsad, nii muhedad, nii rahulikud, nii enesekindlad, huvitavad, targad.... Miks?

Nüüd pean minema Tartusse argiasju ajama. Ei taha minna! Oleks tahtnud minna sinna, et teiega mõnusalt aega veeta. Aga nüüd peab minema. Asju ajama.

Ja vaatama väikese lapse jalanõusid esikus, mida nende omanik ei panegi enam kunagi jalga... ;(

Tahaksin helistada ja nalja visata ja arutada maailma asjade üle. Aga ei saa.

Ma igatsen teid!

Nüüd kallistan Ennu ja saadan tervitusi teil! Olge hoitud seal! Ja see laps kes siia jäi, temale saadan oma mõtteid, et ta ei tunneks üksindust!

Liiklus

Eh.
Sõidan palju autoga.
Liiga palju.
Trammis saab kärus oleva lapsega tasuta.
Vahel sõidan trammis ka.
Bussisõitu enam ei mäletagi.
Trammis on kõigil inimestel käes nutitelefonid. Mul seda pole.
Autoga hommikul lasteaeda. Kaasas ka Enn ja Esta, kellega vahepeal kiirelt parki.
Autoga pärastlõunal lasteaeda järgi. No tegelikult vahel ka trammiga.
Ummikud.
Oi kui tüütud.
Õnneks on liikluskultuur siin kenam kui Eestis. Seal sõelutakse ja nõelutakse, siin sõidetakse aeglaselt.
Aga jalakäijaid üle tee ei lase peaaegu keegi.
Unistan jalgrattast.
Aga kuidas need lapsed küll sinna veel peale riputada?
Ja Helsingis on tuuline. Alati.
Autos tuul ei tõmba.
Aga ikka unistan rattast...

Haigused

Oh. Meil siin haigused kimbutavad. Loodetavasti nüüd hakkab juba üle saama, kuigi täna tundub mulle nagu oleksin veetnud meeletu Volbriöö, kuigi tegelikult jäin eile juba kella 10 ajal magama. Pea lõhub nagu vasardaks seal 100 päkapikku... Kui olen nõid, siis mitte teadlikult...

Igatahes, läksime kevadpühade ajal Tallinnasse, eelkõige selleks, et autol rehve vahetada. Meie kolmepäevane retk kujunes aga pooleteist-nädalaseks. Mul ja Finkal tõusis juba laevas palavik ning läks aega, et sellest kõigest üle saada. Õnneks saime Nugalas mõnusalt lebotada ja mammi muutkui hoolitses. Samal ajal oli Mike ka Helsingis haige, kõrvapõletik ja sada muud asja veel. Kuigi kahju, et kedagi tema eest hoolitsemas polnud, siis mul oli tegelikult hea meel, et me siin polnud - sain ka rahulikult haige olla. Naljakas, et mul oli kurgupõletik ja  M-il kõrvapõletik :). Ideaalne paar - naine ei saa näägutada ning mees niikuinii ei kuule :).

Teisipäeval tulime siiski koju tagasi. Finkal on antibiotsikuur kopsupõletiku pärast ning kuna ta väsib veel kiiresti, siis sel nädalal teda lasteaeda ei saatnud. Eile oli neil Volbri-kostüümipidu. Nojah, kahju, et ei saanud osaleda, aga samas olen ma vist veel liiga laisk ema, et mingit kostüümi talle välja mõelda... Teinekord siis. Ja täna on niikuinii vaba päev. 

Esmaspäevaks plaanime kõik terved olla!

Pääsiäinen

Finka lasteaias oli käinud shokolaadimune toov jänes.
Suvi on käes, aga me õue ei saa, kuna Enn on viimasel nädalal palavikus olnud (kuigi õnneks tundub, et täna tal seda pole).
M oli vahepeal 10 päeva ära USAs. Nüüd on tagasi, aga lisaks ajavahele piinab teda ka gripp. Ta peitub külalistetoas ja vahel harva vaid pistab sealt nina välja.
Aga pühapäeval plaanin lastega väikest Tallinnasõitu, loodetavasti saab nad ikka kaasa viia. Finka tahab kangesti laeva peale mängunurka :).  Ja auto suverehvid seisavad meil ka Tallinnas - vaja need alla saada.
Hommikul käisin poes, et piima tuua. Ette sattus ka pasha. Ostsin. Hirmus magus, aga tegelikult päris õige maitsega. Tallinnas saab ka üle mitme aasta mammi tehtud pashat maitsta. Mmmmm.
Kuigi ma ise muna ei söö, siis on ikka plaanis homme hommikuks ka paar muna keeta-värvida. Lapsed söövad ära siis. Laual seisavad meil juba nädal aega vaasis pajutibud. Armsad!