Suvi möödub kiirelt

Juba juuli keskel see aeg ja polegi nagu palju jõudnud. See on mul vist vana probleem, et plaanid on alati suuremad, kui tegelikkuses viitsib ja jõuab ellu viia. Aga tore on ka vahel mittemidagi teha. Lihtsalt plaanitult vedeleda ja isegi haige olla. 

Olime siin vahepeal haiged. 

Suvel on ikka oluline (vist) üks korralik haigus läbi põdeda. Nii ka meil. Mina alustsin kurguvalu ja köha ja nohuga, siis Athena ja siis Enn, kes jäi isegi palavikku. No siis trallisime lihtsalt Tartus. Õnneks oli õues ka vihmaperiod ja poleks viitsinudki eriti kuskile märjaks saama minna. Suureks üllatuseks ei jäänud haigeks Mike. Tema tavaliselt põeb meist veel kõige hullemini. Ehk jääb siis seekord vahele, loodetavasti ei tule hiljem.

Aga kui terveks saime, siis jällegi... (no Enn tegelikult köhib siiamaani)

Käisime Äksis Jääajakeskuses. Tõesti tore koht. Eriti see paadisild seal Saadjärve peal, mida mööda saab joosta ning siis kõhutada, et üle ääre kalu ja muid elukaid uurida. Enn oli tõeline jooksmise ja kõhutamise fänn. Aga muuseum isegi oli lastele vahva. Palju sai jällegi joosta ja järgi joosta ja üht-teist asja isegi uurida. Ning siin-seal mängida. Tore!

Ja siis oli mul vahepeal lastele hoidja palgatud. Üks 14-aastane tsikk. Athena muutkui bossas teda ringi nagu Athenal kombeks. Enn kahjuks ei pääsenud eriti bossama, aga eks ta siis mängis rohkem omaette ja igatses mind. Kolm päeva - pole vast hullu. 

Ning kursakokkutulek oli. Sama tunne nagu oleks suvepraksi läinud jälle koos. Deja vu. Ja Enn oli öösel esimest korda ilma minuta. Tal oli raske ja seetõttu Mike-il ka veidike. Peab vist rohkem harjutama seda minu kaisulooma ka üksi magama. Ega ma ise ka väga hästi ei maganud... ilma oma kolme kaisuloomata. 

Ja külas olen saanud ikka ka veidi käia. Nii 30% esialgsest plaanist. 

Ja Pärnus meres ujumas.

Lotemaal! Mul pole sellest mitte ühtegi pilti. Lastel oli väga tore ja nad pidasid vapralt kella poole üheteistkümnest kuni kella kuueni vastu. Enn ei maganud lõunaundki. Ja kõiki asju ei jõudnudki põhjalikult uurida. Endal mul tekkis vahepeal tõrge lause suhtes: "Aeneas, lähme nüüd edasi, seal on ka tore koht." Ja siis ma seda parem ei öelnudki. Athena oleks tahtnud kiiremini siin ja seal käia ja mina oleks tahtnud vahepeal rahulikult istuda ja kohvi juua ning tekkivat peavalu eemale peletada, aga muidu oli meil hiiglama tore! 

Ja siis veel Pärnus mõnusalt Birksi pool suvitada ning edasi Tallinna. Nüüd olemegi siin. Aga nädalavahetuseks jälle ringiga Tartusse. Igatahes. 

Toiduvõrdlus

Puhkuse ajal tuleb ikka ka head toitu nautida. Nagu igapäevaselt koduski :). Miks muidu seda Mike-i Tartusse vedada :). Poed ja valikud on, muidugi erinevad kui Helsingis. Mõni erinevus on päris üllatav.

No näiteks saab Eestist osta väga häid pastasid. Heade (ja kallite) brändie valik on päris suur. Me ei saanud Tartusse sõites mööda Tallinna sadama jures olevast viinapoest, kus seda head Altigrani pastat müüakse (ikka veel kõigest 2EUR kilo!) ja varusime seda hoolega. Samas, kui käia meie siinses "kodupoes" Lõunakeskuse Rimis, siis on pasta valik väga hea, kõrval olevas Maximas veelgi parem. Pastasõbrad elavad Eestis pasta valiku poolest väga hästi. Seda võrreldes Helsingiga, kus suurim vali on kohalike täisterabrände ning originaalseid pastasid Itaaliast leiab vähe.

Kui pastat ennast poes leidub, siis vastukaaluks on muu kraamiga lugu väga kehvasti. Muidugi on väikeseid üllatusi. Näiteks müüakse Lõunakeskuse Rimis Itaalia specki. Lähed aga leti juurde ja lased lõikuda. Kuigi müüjate lõikumisoskus annab soovida - seda tuleks lõigata imepeenikesteks viiludeks ning kamar eelnevalt eemaldada -, siis vähemalt on see olemas ning leiab tee nii meie pastasse, aga eelkõige ikka pizza peale. Samuti müüakse siin imehead ja odavat gorgonzolat. Mmmm, veel mul suus eilse õhtusöögi maitse... 

Millega on siis kehvasti?

1. Tomatipasta. Oleks vaja neid konserveeritud tomati kuubikuid või isegi terveid tomateid konservis. Aga valik on vesine ja maitsetu. Mutti tomateid peaaegu ei müüda. Kunagi müüdi Maximas ja Mike isegi rõõmsalt leidis sealt neid imekalli hinna eest. Aga koju jõudes selgus, et sinna on lisatud basiilikut. Nojah, see meil vist kasutusse ei lähe - järgmine külaline saab endale kaasa :). Aga tõesti tuleb nende konservidega pasta kaste vesine ja maitsetu, hoolimata kui kaua hautada, palju muid maitseainedi lisada. Abimeheks leidsin ühest vürtspoest superkange tsilli-kastme. Nüüd sööme arrabiatat :).

2. Mozzarella. Huvitav, et Eestis ei müüda Itaalia mozzarellat. Leidub Saksa toodet ja Vigala toodet ja vahel on Rimis ka buffalo mozzarellat (itaaliast), aga täitsa tavalist Itaaliast imporditud mozzarellat ei ole. No ütleme ausalt, et see Vigala mozzarella on päris ok salatisse, aga pizzat sellest ei küpseta. Ta lihtsalt ei sula õigesti - jäävad mingid imelikud klombid pizzale. Saksa oma sulab enam-vähem, nii et pizzat oleme ikka juba mitu korda teinud-söönud :). Tegelikult on väga imelik, et Eestis pole võimalik osta sellist kuulsat Itaalia juustusorti, mis oleks ka Itaaliast pärit. Peaks kontrollima, kas mõnda Kreekast pärit fetat siin müüakse... Parmesaini ikka leiab, kuig ei midagi erilist.

3. Rohelised maitsetaimed ja köögiviljad. Kui ikka poes müüakse basiilikut, siis ostame kohe palju kaasa, sest olen mitmel korral mitut poodi läbi kamminud, et seda leida. Ja peterselli. Värsket võiks ju suvel ikka olla linnas müügil. Ja köögiviljad on ka poodides sagelik kvaliteedi poolest alla igasugust arvestud. Välismaised puuviljad-köögiviljad veel, aga kodumaised... No saan aru, et eestlastel on kombeks omada aiamaa lapikes ja rohelist ise kasvatada või siis on tuttavaid-sugulasi maal, kelle käest saab. No neid viimaseid on ju mul ka ning eelmine nädal tulin suure posu mündiga, aga selliseid igapäevavajadusi need maainimestel külas käigud ikka ei lahenda ja peab poe-turu valikuga leppima. No turul on ju tegelikult kodumaise kraami kvaliteet hea, aga seal pole alati kõike vajalikku saadaval - näiteks jälle basiilik.
4. Kohvi. Üldse mingit valikut ei ole. Müüakse täpselt ühte head kohvi ja see on ka hiiglama kallis. Soomes on küll suur valik kehvasid kohvisid, aga heade vahel saab ka ikka valida. Ning hinna poolest on odavam kui siin.

Vot niimoodi saab siin Tartus viriseda.
Aga tegelikult on mul viimasel ajal hoopis põhitoiduks kommid. Kirju Koera kommid. Ja Karums. Need on ju imehead ja Helsingis neid ei leia... sealse magusaletiga ma polegi tegelikult erti kursus - oskan kuidagi end tagasi hoida. Aga siin... Andke kommi!!!

Veel üks pilt ühest imemaitsvast arrabiatast (Ennu ees on siiski ilma chillita kaste):

LISAKS. Virina-tuju tõttu jäi mul hoopiski mainimata, et tegelikutl on ju siin saada suurepäraseid ja päris hea hinnaga hooaja puuvilju-köögivilju. Kui tomatikonserve ja basiilikut otsi tkutulega, siis aprikoosid, arbuusid, maasika... mmm Helsingis kuidagi pole köögiviljadel hooaega. Koguaeg on sama hind. 2EUR arbuusikilo aasta ringi. Kummaline. Ja kodumaised maasikad on seal hirmkallid :S. Aga siin - näm!

Rootsi keele igatsus

Athena palub issit, et see temaga rootsi keeles räägiks. 

Räägivad.

Küsin Athenalt, et kas ta igatseb lasteaeda.

Ei, vastab Athena. Tema tahaks Muumitrolli mulitkat vaadata.

Nojah, eks siis tuleb seda suvist keelekümblus-meetodit kasutada ja youtubist multikad välja otsida. Või teab keegi Tartus mõnd lastega rootslast? :)

Punaste sõstarde aeg

See aeg ja koht, kus saab põõsa all istudes punaseid sõstraid süüa

Või kui õues on liiga palav, siis saab selga panna võimalikult õhukesed riided ning teha laua alla pesa. 

Athena lemmik mäng on peitusemäng. Ta läks end just peitma, et siis Papi saaks tulla otsima. Seda saab mängida nii aias kui toas. Athena versioon on selline, et kui ta põõsa taha poeb, siis hakkab kohe hüüdma: "Ma olen siin!" Papi käis küll vaid korraks külas, aga issiga on ka vahva mängida! Kümneni saab ju lugeda mitmes keeles!

Kes leiab pildidlt Esta?