Purskkaev

Kui alumise köögisahtli revideerimise käigus (seda tuleb ju ikka teha, kui köögis käib parajasti õhtusöögitegu ja muul ajal ka) tuleb muude vidinate alt välja kasvõi kõige väiksem sõel, siis üks õige laps teab väga hästi, mida sellega tuleb teha. Ehitada purskkaev!

Autor: Athena. Ja Faustile ka meeldis. 

Välja

Vaatan aknast välja.
Värve polegi.
Veel tahaks neid...
Nad kadusid liiga kiiresti
Või ei jõua ma ise järgi
Värvitule ja hallile sügisele
Ei suuda kaasa joosta.
Tahaks minna rahulikut ja veel värvilisena
Seepärast hommikul välja astudes.
On ühel mu kaaslasest seljas punane kombe
Ja teisel punased püksid ja punane jopp
Ning minu punasele mantlile lisab kontrasti veel erk-kollane müts.
Vaatan endasse.
Seal ongi need värvid.

Meie mitmekeelne pere

Viimasel ajal on kuidagi aktuaalseks saanud see mitmekeelsuse teema. Ehk sellepärast, et Enn üha rohkem sõnu ütleb olen sellele jälle rohkem mõtlema hakanud. Finka puhul on kuidagi nii selge, et ta räägib kolme keelt ja tundub hästi teadvat kus ja kellega mis keelt rääkida. Samas Ennu puhul pole veel selge, mis süsteem tema peas tekkimas on. Ja kas olen ehk liiga enesekindel mõlema puhul, et nad selles keeltepaablis hästi hakkama saavad :S...

Seepärast mõtlesingi, et panen kirja oma mitmekeelse pere põhimõtted, siis saab kriitiliselt üle mõelda ja ka tulevikus näha, mis vigu ma/me siis tegin/me :).

Laste jaoks on kolm keelt: eesti, inglise ja rootsi.

Eesti keelt räägin mina erandlitult alati, kui pöördun laste poole. Kui mängin nendega, kui palun neil midagi teha, kui räägin muinasjutte. Mu eesmärk on lastega koos olles lasta aga suul muutkui vahutada - niipalju kui jaksan. Muutkui seletan, ütlen asjade nimesid. Miks trammi uste kohal tuled põlema lähevad, kui tramm peatuses on jne jne. Mäletan, et alguses oli Athenaga seda jutustamist päris kummaline teha, kui ta veel ei vastanud, aga ma ikka üritasin muutkui rääkida ja siis harjusin selle seletamisega ära. Võibolla seetõttu on Athenast ka saanud selline vatraja, et ta harjunud, et iga liigutust ja tegevust tuleb kommenteerida - nüüd tõusen püsti, nüüd lähen võtan kapist klaasi, lasen vett täis ja joon jne, jne.. Samuti kuulevad lapsed Eesti keelt, kui Tallinnas käime - seal ikka saab kord kuus käidud. Tallinna-kandis terve suur vahmiil, kellega mängida ja jutustada. Ja vahel vaatame ka Lotte filme, palju eesti-keelseid raamatuid on meil (raamatud laste lemmikud) ja kuigi sealt vaadatakse ikka rohkem pilte, siis mõnikord ikka jõuan veidi lugeda ka nendest. 

Inglise keelt räägib lastega M. Tema jaoks on olnud raske suhelda lapsega, kes ei vasta, aga Athenaga suhtleb ta nüüd palju ja Ennuga ka üha enam, kuna tal nüüd kombeks sõnu järgi öelda ja see on ju imearmas! Athenaga mängivad nad täitsa palju ja õhtujutt on reeglina issilt. Inglise keeles saab suhelda ka meil vahel käivate võõrkeelsete külalistega, kuig lapsed on veidi tagasihoidlikud - eestikeelsete külalistega suhtleb Finka ikka rohkem. 

Inglise keel on ka minu ja Mike-i ühiskeel, seega lapsed kuulevad seda ka siis kui me omavahel räägime. Ühiselt õhtusöögilauaääres räägime (vist) ikka inglise keelt, kuigi laste poole ma pöördun eesti keeles ka siis. Vajadusel tõlgin M-ile, samas elementaarsetest asjadest - kes soovib piima, kes vett, saab ta ka ise aru. Lapsed vaatavad ka suhteliselt palju inglise-keelseid multikaid - eriti meeldivad youtub-i laulud. Enn kohe tantsib nende saatel. Barney on suur lemmik. Teletupsud on meil ka alati inglise keeles - see ju nene originaalkeel. Vahel ma ikka laulan ka lastega neid inglisekeelseid laule, see siis erand, et pole mul alati eesti keel kasutusel. Aga näiteks kui inglisekeelsele laulule on olemas ka eestikeelsed sõnad, siis laulan ma ikka seda versiooni - "Sipa-sapa ämblik"!!! Aga neid inglisekeelseid multikaid lasen neil reeglina rohkem vaadata kui Mike pole kodus, et iga päev ikka midagi inglise keeles ka kuuleks, kuigi kui mõni päev vahele jääb, siis pole see muidugi maailma lõpp.

Rootsi keelt kuulevad lapsed (ja Finka juba räägib ka väga palju) lasteaias. Seal nad veedavad iga tööpäev umbes 6h. Laulavad ka palju laule seal - mõlemad suured laululembed - ja ma vahel laulan ikka rootsikeelseid laule nendega ka. Meie lasteaias on see keelekümblus väga oluline, sest soomerootsi keel ju niikuinii siin vähemuskeel. Seega pööratakse keelelisele arengule palju tähelepanu. Raamatute lugemine, laulud, mängud, igapäevane kõne. Väga tore ja muhe on see lasteaed ja lapsed tõsimeeli naudivad seal olemist. Kui peaks juhtuma, et lapsed mitu päeva lasteaias ei käi, siis võtan jälle multikad appi - Muumi, Bamse, Pippi ja muud, et ikka igapäevaselt rootsi keelt kuuleksid. Vahel üritan ka rootsikeelset raamatut neile ette lugeda või siis loeb M, kel see keel paremini käpas.  

Selline on siis reaalne olukord, aga mis on põhimõtted.

Esiteks - üks inimene, üks keel. Lastel oleks selge kellega mis keeles tuleks suhelda.

Teiseks - pidev verbaalne aktiivsus. Rääkid-rääkida-rääkida!!! Ja veel rääkida!

Kolmandaks - kõiki keeli proportsionaalselt võrdselt. Kuskilt lugesin, et selleks, et keel kinnistuks peaks see hõlvama igapäevaselt vähemalt 25% ajast. Ma arvan, et meil on suht võrdselt jaotatud. Hommikul mina ja eesti keel (2h), lateaias rootsi keel (6h), pärast lasteaeda jälle mina ja eesti keel (2h) õhtul inglise ja eesti keel (3h). Nädalavahetustel eesti ja inglise keel. 

Neljandaks - samu asju rääkida läbi erinevates keeltes. Seda soovitas lasteaia keelespets - et lasteaias toimunut hiljem kodus arutada. Et aktiivseid, last huvitavat teemat räägiks läbi igas keeles. Näiteks Finkal praegu oluline teema - vihmapilved, rahepilved, lumepilved, vikerkaar :)

Aga see ongi vist kõik. Nii teemegi. Eks siis tulevikus näeb, mis kompott sellest välja tuleb ja mis keeles lapsed näiteks omavahel rääkima hakkavad või kunas see soome keel veel sisse imbuma hakkab - trammis Finkaga küll juba arutame, et inimesed räägivad soome keelt. Eks näis! 

Ideaalne sünnipäev

Aga mul oli eile sünnipäev! Hurraa ja hopsassaa!!!
Kui mammi käis nädal varem külas ja uuris, et mis ma sünnipäevaks tahan, siis oli mõttes vaid - tahaks vaba päeva. Sellist päeva, kus ei peaks mitte kellegi eest hoolitsema, mitte kedagi abistama, mitte kedagi kamandama jne. Tahaks lihtsalt veeta aega iseendaga.
Ja oligi selline päev. See juhtus küll tänu sellele, et mul oli kohtutav kurguvalu ja peavalu ja mitte midagi ei suutnud teha. Hommikul küll andsin lastele toidu ette ja aitasin nad riidesse, aga lasteaeda viimas ja toomas käis Mike. Ja mina veetsingi terve päeva ise-endaga voodis veeledes ja haigust põdedes. Täna hommikulgi oli veits paha olla ja Mike võttis lasteaeda mineku enda peale. Aga nüüd juba tunnen, et mingi enesetunne hakkab tagasi tulema ja sünnipäev on ikka läbi. Isegi suutsin juba süüa :).
Mõnusaid sünnipäevi teilegi!

Enn räägib inglise keeles

Hommikul, kui talle pudru juurde klaasiga vett ulatasin teatas ta mulle rõõmsalt: "Thank you!".
Samuti olen täheldanud ta sõnavaras sõnu: "car", "cat"...  Eile, kui Mike teda vannitas, siis oli ta selgelt öelnud: "My dummy".
No vastukaaluks on tal ka muidugi eestikeelseid sõnu. Aga lihtsalt viimastel päevadel olen neid inglise keelseid kuidagi märkama hakanud. Ei tea, kas see tuleneb sellest, et ta kaks õhtut siin Mike-iga müttas ja viimasel ajal tal see sõnade järgi ütlemine on kuidagi oluline tegevus.

Aaaa, üks asi tuli veel meelde, mis juhtus vist juba mitu nädalat tagasi. Õhtul magama sättides mängis Mike Athenaga seda mängu, et mis häält keegi loom teeb ja siis on tal seal ka "loom", kelle nimi on "Lazio supporter" ja kes sügab käega juukseid ja ütleb "uh-uh-uh," nagu ahv. Olime siis kõik juba vaikseks jäänud ja Athena vist juba magaski, aga Enn veel sebis natuke ringi ja häälitses mu kaisus, kui ta järsku ütles midagi, mis kõlas nagu "Laziopoter, uh-uh" ja sugas samal ajal käeda pead.
Ma nägin kõvasti vaeva, et mitte laginal naerma puhkeda ja meie õhtust idülli mitte rikkuda.

Matkimisest veel. Täna jõime Mike-iga õhtusöögi kõrvale veini. Ja meil kombeks ikka ka klaasi kõlistada vähemalt enne esimest lonksu. Ennul ja Athenal olid piimaklaasid ja nad istusid suhteliselt lähestikku. Meie kõlistamisest oli ikka juba veidi aega möödas kui Enn järsku oma klaasi Athena laual seisva klaasini küünitas ja tegi "kõll!" Jälle sai naerda.

Paika loksumise aeg

Vahepeal on nii mõnus märgata, kuidas mitmed asjad kuidagi paika loksuvad.

Nii hea, et septembris Ennu imetamine vaikselt ära kadus, ta ööläbi magama hakkas ja sain ta jätta rahus koju, et ise Athenaga haiglas olla.
Nii hea, et me elame veel 10min teekonna kaugusel lastehaiglast - ei mingit probleemi korraks kodus õhtusööki söömas ja koera jalutamas käia.
Nii hea, et Mike-i tööjuures ei aeta näpuga järge, millal ta tööl on ja ta sai ka olla haiglas ja saab natuke kodus Athenaga mängida nüüd.
Nii hea, et on värvilise sügise aeg.
Nii hea, et Athenal tundub  kõik superkorras olevad ja ei mingeid tüsistusi. Samasugune rõõmupall nagu alati.
Nii hea, et Faust on suvepuhkuselt kodus tagasi.
Nii hea...

Haiglaskäik

Haiglas on tore. 

Täna saime koju, aga Athena ei tahtnudki väga ära tulla. 

Meelitasin teda Barney-ga, et saab oma mütsi pähe panna ja et kodus on üllatus :).

Aga sealsest personalist oli tõesti kahju lahkuda. 

Nii-nii sõbralikud ja armsad inimesed.

Athena muidugi naerutas seal kõiki oma jutuvada ja naerusuuga.

Koridori peal oli seal raamaturiiul. Eile käisime vist 20 korda edasi-tagasi, et sealt ükshaaval raamatuid tuua ja oma palatis läbi vaadata. Koridoris sai ka Väikse Muti illustratsioone kommenteerida ja palatiustelt numbreid kokku lugeda.

Athena eile muutkui jooksis ringi, hüppas ja tegi muud pättust. Nagu poleks mingit op-i kunagi olnudki. 

Haigla mänguasjad on ka vahvad. Tänu nendele on Athena suur arstil käimise fänn juba ammu - arsti juures on alati toredaid mänguasju. 

Aga nüüd peab hakkama tõesti Barney-t vaatama, nagu lubatud...

Toimumas on see...

Pildi laenasin siit.

Vaade on muutunud kuldsemaks

Eile korjasin ka oma lemmiklilli - värvilisi vahtralehti. Tuppa tuues nad kahjuks kuivavad kiiresti.
Estaga jalutamas käies saab pargis mõnuga lehtedes sahistada.
Mulle meeldib oktoober.