Meie mitmekeelne pere

Viimasel ajal on kuidagi aktuaalseks saanud see mitmekeelsuse teema. Ehk sellepärast, et Enn üha rohkem sõnu ütleb olen sellele jälle rohkem mõtlema hakanud. Finka puhul on kuidagi nii selge, et ta räägib kolme keelt ja tundub hästi teadvat kus ja kellega mis keelt rääkida. Samas Ennu puhul pole veel selge, mis süsteem tema peas tekkimas on. Ja kas olen ehk liiga enesekindel mõlema puhul, et nad selles keeltepaablis hästi hakkama saavad :S...

Seepärast mõtlesingi, et panen kirja oma mitmekeelse pere põhimõtted, siis saab kriitiliselt üle mõelda ja ka tulevikus näha, mis vigu ma/me siis tegin/me :).

Laste jaoks on kolm keelt: eesti, inglise ja rootsi.

Eesti keelt räägin mina erandlitult alati, kui pöördun laste poole. Kui mängin nendega, kui palun neil midagi teha, kui räägin muinasjutte. Mu eesmärk on lastega koos olles lasta aga suul muutkui vahutada - niipalju kui jaksan. Muutkui seletan, ütlen asjade nimesid. Miks trammi uste kohal tuled põlema lähevad, kui tramm peatuses on jne jne. Mäletan, et alguses oli Athenaga seda jutustamist päris kummaline teha, kui ta veel ei vastanud, aga ma ikka üritasin muutkui rääkida ja siis harjusin selle seletamisega ära. Võibolla seetõttu on Athenast ka saanud selline vatraja, et ta harjunud, et iga liigutust ja tegevust tuleb kommenteerida - nüüd tõusen püsti, nüüd lähen võtan kapist klaasi, lasen vett täis ja joon jne, jne.. Samuti kuulevad lapsed Eesti keelt, kui Tallinnas käime - seal ikka saab kord kuus käidud. Tallinna-kandis terve suur vahmiil, kellega mängida ja jutustada. Ja vahel vaatame ka Lotte filme, palju eesti-keelseid raamatuid on meil (raamatud laste lemmikud) ja kuigi sealt vaadatakse ikka rohkem pilte, siis mõnikord ikka jõuan veidi lugeda ka nendest. 

Inglise keelt räägib lastega M. Tema jaoks on olnud raske suhelda lapsega, kes ei vasta, aga Athenaga suhtleb ta nüüd palju ja Ennuga ka üha enam, kuna tal nüüd kombeks sõnu järgi öelda ja see on ju imearmas! Athenaga mängivad nad täitsa palju ja õhtujutt on reeglina issilt. Inglise keeles saab suhelda ka meil vahel käivate võõrkeelsete külalistega, kuig lapsed on veidi tagasihoidlikud - eestikeelsete külalistega suhtleb Finka ikka rohkem. 

Inglise keel on ka minu ja Mike-i ühiskeel, seega lapsed kuulevad seda ka siis kui me omavahel räägime. Ühiselt õhtusöögilauaääres räägime (vist) ikka inglise keelt, kuigi laste poole ma pöördun eesti keeles ka siis. Vajadusel tõlgin M-ile, samas elementaarsetest asjadest - kes soovib piima, kes vett, saab ta ka ise aru. Lapsed vaatavad ka suhteliselt palju inglise-keelseid multikaid - eriti meeldivad youtub-i laulud. Enn kohe tantsib nende saatel. Barney on suur lemmik. Teletupsud on meil ka alati inglise keeles - see ju nene originaalkeel. Vahel ma ikka laulan ka lastega neid inglisekeelseid laule, see siis erand, et pole mul alati eesti keel kasutusel. Aga näiteks kui inglisekeelsele laulule on olemas ka eestikeelsed sõnad, siis laulan ma ikka seda versiooni - "Sipa-sapa ämblik"!!! Aga neid inglisekeelseid multikaid lasen neil reeglina rohkem vaadata kui Mike pole kodus, et iga päev ikka midagi inglise keeles ka kuuleks, kuigi kui mõni päev vahele jääb, siis pole see muidugi maailma lõpp.

Rootsi keelt kuulevad lapsed (ja Finka juba räägib ka väga palju) lasteaias. Seal nad veedavad iga tööpäev umbes 6h. Laulavad ka palju laule seal - mõlemad suured laululembed - ja ma vahel laulan ikka rootsikeelseid laule nendega ka. Meie lasteaias on see keelekümblus väga oluline, sest soomerootsi keel ju niikuinii siin vähemuskeel. Seega pööratakse keelelisele arengule palju tähelepanu. Raamatute lugemine, laulud, mängud, igapäevane kõne. Väga tore ja muhe on see lasteaed ja lapsed tõsimeeli naudivad seal olemist. Kui peaks juhtuma, et lapsed mitu päeva lasteaias ei käi, siis võtan jälle multikad appi - Muumi, Bamse, Pippi ja muud, et ikka igapäevaselt rootsi keelt kuuleksid. Vahel üritan ka rootsikeelset raamatut neile ette lugeda või siis loeb M, kel see keel paremini käpas.  

Selline on siis reaalne olukord, aga mis on põhimõtted.

Esiteks - üks inimene, üks keel. Lastel oleks selge kellega mis keeles tuleks suhelda.

Teiseks - pidev verbaalne aktiivsus. Rääkid-rääkida-rääkida!!! Ja veel rääkida!

Kolmandaks - kõiki keeli proportsionaalselt võrdselt. Kuskilt lugesin, et selleks, et keel kinnistuks peaks see hõlvama igapäevaselt vähemalt 25% ajast. Ma arvan, et meil on suht võrdselt jaotatud. Hommikul mina ja eesti keel (2h), lateaias rootsi keel (6h), pärast lasteaeda jälle mina ja eesti keel (2h) õhtul inglise ja eesti keel (3h). Nädalavahetustel eesti ja inglise keel. 

Neljandaks - samu asju rääkida läbi erinevates keeltes. Seda soovitas lasteaia keelespets - et lasteaias toimunut hiljem kodus arutada. Et aktiivseid, last huvitavat teemat räägiks läbi igas keeles. Näiteks Finkal praegu oluline teema - vihmapilved, rahepilved, lumepilved, vikerkaar :)

Aga see ongi vist kõik. Nii teemegi. Eks siis tulevikus näeb, mis kompott sellest välja tuleb ja mis keeles lapsed näiteks omavahel rääkima hakkavad või kunas see soome keel veel sisse imbuma hakkab - trammis Finkaga küll juba arutame, et inimesed räägivad soome keelt. Eks näis!