Kauguste suhtelisus

Küll leidub ikka vahel üllatavaid avastusi.
Olen siin ju nii 10 kuud ringi kooserdanud.
Parkidesse, mänguväljakutele, trammiga linna, metroogi peale vahel sattunud...
Aga eks alguses vedasin ühte selli kõhukotis ja teist käekõrval või kärus.
Ja viimasel ajal ju ikka ka käru igalpool kaasas plus üks kahest põnnist ringi jooksmas või seisulaua peal seismas.
Terve kevade käisime ikka lasteaeda ja tagasi käruga. Finka jäi siis sinna ja me Ennuga kooserdasime tagasi.
Käruga, see tähendab siis trammiga.
Sest trammis on kärus istuva lapsega koos sõit tasuta.
Aga nüüd jäävad ju need mõlemad põnnid lastehoidu (küll ma sellest ka kirjutan).
See tähendab, et sinna jääb ka minu "trammipilet".
Otsisin alguses lasteaia läheduses head raamatukogu, kuhu siis päevaks jääda.
No miskipärast ei ole seal Gräsvikenis ühtegi.
Mõtlesin, et kui niikuinii kuhugi kaugemale minema peab, siis on ikka juba mõttekas tulla koju.
Ühistranspordi piletit siiski ei tahtnud osta.
Ilmad ju ilusad ja "suvi" veel.
Mis siis muud, kui jalad kõhu alt välja...
Ja mis ma avastan. Meie majast lasteaeda kõnnib kõigest 30min.
Mis mõttes!?
Kärutades tundus see ikka hiiiglama kaugel...
Vahel on auto või trammiga sinna minnes pea sama aeg kulunud. Ühel juhul on süüks vihmailma ummik ja teisel juhul, et peame minema kahe trammiga ja mõlemat peab ju ootma.
Ja kunagi Kivimäe koolis käies oli ju ka kodunt sinna vaat et isegi veidi pikem teekond... deja vu...
Aga nüüd ma siis kappangi korra päevas Gräsvikenist Taga-Töölösse ja tagasi. Lastega koos läheme ikka trammiga, käruga. Õnneks saan ka selle viimati mainitud "matkakäru" lasteaeda jätta ja käte vehkides kodupoole vihtuda.
Täitsa mõnus!

Eh

Nüüd siis pole sissetulekut.
Ei lubata mul luua panka arvenumbrit.
Ja tsekil saadud maksutagastuse
võin salatisse lõigata ja krõmpsutades nahka panna, sest
seda rahaks vahetada
pole pangaarvetuna võimalik.
Eh.

Üks õhtune topeltvikerkaar kesklinna pool

Käisin muuseumis

Käisime lastega neljapäeval kunstimuuseumis Ateneum.

See on see Helsingi klassikaline kunstimuuseum. Neljapäeval oli sinna vaba sissepääs, mille kohta sain juhuslikult infot kolmapäeval lasteaias muuseumi voldikut lehitsedes.

Muuseumis on praegu üleval Tove Janssoni näitus seoses tema 100 sünniaastapäevaga.

Muumitrollid on muiduig nii lasteaias kui ka kodus meil siin oluline teema ja Athena oli väga vaimustuses, kui ütlesin, et läheme muumitrolli näitust vaatama. 

Lasteaias küll hoiatati, et ega seal lastele eriti suurt midagi vaadata pole, aga ma tahtsin ikka katsetada, et kuidas see kahe jõnglasega muuseumis käimine välja kukub. Olen juba ammu tahtnud sinna minna, aga 12 eurot niisama tuulde visata, kui meid sealt kohe peaks välja visatama või on lastel väga igav, ka ei tahtnud.

Hea asi oli see, et kui kohale jõudsime, siis oli muuseumi ukse taga paarisajameetrine järjekord :S, aga õnneks selgus, et käruga on sissepääs teistpoolt maja ja seal ei takistanud meie sissepääsu keegi :).

Jätsin käru garderoobi juurde ja asusime suurest trepist üles minema. See muidugi lastele meeldis. Eriti Ennule. 

Suundusime kohe Tove Janssoni näitust vaatama, mis hõlmas ikka terve ühe korruse ja oli tegelikult väga huvitav, nii palju kui mul õnnestus sest aimu saada.

Jah, kohe esimeses toas sain muuseumitöötaja käest sõbraliku vihje, et siin ei tohi lapsed ringi joosta... No aga mis nad siis panevad keset tuba ühe kasti stendidega, mida lapsed vaatama ei ulatu, aga mille ümber on tore ringe joosta. Nojah, ega selle peale ju kuraatorid ju ometi ei tule :). Siis selgus, et pean seda pätimat last ikka süles kandma, Athena suutis siis ka ikka viisakalt jalutada. Oleksin pidanud ikka käru ka siia üles tooma - paljud olid kärudega - ja siis oleks seda väänleva lapse kandmist või jooksvale lapsele (mitte) järele jõudmist vähem olnud.

Lastele oli põnevad klaaskappidesse tehtud nukunäidised. ûhes toas näidati ka muumidest tehtud telesaateid, aga ekraanid olid väikesed ja kõrgel ning lastel kehva jälgida. Samas toas oli ka Tove raamatuid, muuhulgas muumi-raamatuid, mida oli muidugi tore lastel lapata.  

Siis oli veel paar tuba täis raamatuillustratsioone seintel, mis mulle kangesti meeldisid, aga millesse süveneda ma siiski ei saanud... Ja tegelikult mulle meeldis ka Tove muud pildid, mida ma kahjuks pea üldse vaadata ei jõudnud. 

Järeldus sellest käigust oli mu enda jaoks siis, et kahe rüblikuga siiski sellisel näitusel käimine oli mõttetu. Müttasime seal tegelikult tund aega, sest ruumid olid ju suured, aga olin ise pärast täitsa läbi omadega :). Samas, kui pärast Athenalt uurisin, et kas talle meeldis, siis sain küll positiivse vastuse. Ikka teistmoodi koht ju lapse jaoks. Ennle meeldis vist siiski kõige rohkem treppidest üles minemine ja jooksmine mööda pikka koridori, ühest ruumist teise jne... :S. 

Athena märkab

"Kui sul tulevad otsaette kortsud, siis tohib: ei tohi!"

Tramm

Mulle meeldivad trammid.
Mulle meeldivad väga Helsingi Trammid.
Neid möödub meie majast palju-palju.
Hommikul sõidame ühe ja siis teisega lasteaeda.
Nii ei pea autoga ummikus seisma.
Eriti vihmasel hommikul. Ja ka pärastlõunal.
Trammi on reeglina mõnus käruga minna.
Pealegi ei pea lapse+käruga reisija piletit ostma.
Kärude jaoks on sela eraldi madalam osa.
Mulle meeldib, et selles madalamas osas on reeglina ka teisi kärusid.
Teised kärud tähendab ka teised ema.
Mulle meeldib, et sageli on ka teistel emadel juuksed kammimata.
Juuste kammimatuse avastan kahjuks reeglina liftis.
Kui olen juba teel kodust välja.
Oi seda vastikut peeglit seal liftis!
Ja tagasiteed enam pole, sest oleme niigi lasteaeda hilinemas.
Ja nii ma lähengi sassis soenguga trammi.
Aga õnneks on seal teisi samasuguseid.
Oma väikeste nöbininadega vankrites.
Mulle trammid meeldivad.

Magamine on tervendav

Ma nii mures siin ühe väikese põnni pärast, kes juba ei tea mitmendat haigust põeb. Ei saa lasteaiagagi alustada. Athena viisin täna lasteaeda, aga juhtus nii, et tema ei tahtnud sinna kuidagi jääda ja samal ajal ei tahtnud Aeneas kuidagi ära tulla, kuigi pidime minema arsti juurde silmatilkade retsepti saama. Selle saime ikka. Aga nüüd on noorsand juba 3h järjest maganud - kuidas ma talle neid silmatilkasid siis panna saan? Kusjuures tüüp oli nii kurnatud, et jäi juba köögis tooli alla magama kui mina lõunasööki tegin. Ohjah, vaene laps. Suured lootused on sellel, et kui ta üles ärkab, siis on terve!

Muinasjutt

Athena räägib mulle lõunapuhkuseks muinasjuttu:

Tubased

Küll on halb suvel haige olla. Tahaks mere äärde või siis vähemalt lasteaeda, aga peab ühe nohuse-köhasega toas istuma. Nüri.

Aga mul oli põhjust täna postitada oma elu esimene armastuskiri. Selle kavatsen nüüd oma augustitraditsiooniks võtta. Aastas korra ju võib :).

August

Oleme jälle pikemalt Tartu-puhkuselt tagasi Helsingis. Mike tööl. Mina lastega kodus, sest neil ikka veidi haigusevimm sees ja ei taha lasteaia lapsi kohe alguses igasugu viirustega tervitada. Homme siiski plaan nad sinna viia. Athena magas ka täna hommikult poole 11ni, eks see puhkus ikka väsitab ja vaja kodus rahulikult välja magada. 

Aga hakkasin augustis huvi pärast kulusid üles märkima. Pragu just vaatasin, et olen augusti asemel märkmikus kuuks hoopis detsember kirjutanud. On ikka kuum detsember küll! Uh! :)