Käisime lastega neljapäeval kunstimuuseumis Ateneum.
See on see Helsingi klassikaline kunstimuuseum. Neljapäeval oli sinna vaba sissepääs, mille kohta sain juhuslikult infot kolmapäeval lasteaias muuseumi voldikut lehitsedes.
Muuseumis on praegu üleval Tove Janssoni näitus seoses tema 100 sünniaastapäevaga.
Muumitrollid on muiduig nii lasteaias kui ka kodus meil siin oluline teema ja Athena oli väga vaimustuses, kui ütlesin, et läheme muumitrolli näitust vaatama.
Lasteaias küll hoiatati, et ega seal lastele eriti suurt midagi vaadata pole, aga ma tahtsin ikka katsetada, et kuidas see kahe jõnglasega muuseumis käimine välja kukub. Olen juba ammu tahtnud sinna minna, aga 12 eurot niisama tuulde visata, kui meid sealt kohe peaks välja visatama või on lastel väga igav, ka ei tahtnud.
Hea asi oli see, et kui kohale jõudsime, siis oli muuseumi ukse taga paarisajameetrine järjekord :S, aga õnneks selgus, et käruga on sissepääs teistpoolt maja ja seal ei takistanud meie sissepääsu keegi :).
Jätsin käru garderoobi juurde ja asusime suurest trepist üles minema. See muidugi lastele meeldis. Eriti Ennule.
Suundusime kohe Tove Janssoni näitust vaatama, mis hõlmas ikka terve ühe korruse ja oli tegelikult väga huvitav, nii palju kui mul õnnestus sest aimu saada.
Jah, kohe esimeses toas sain muuseumitöötaja käest sõbraliku vihje, et siin ei tohi lapsed ringi joosta... No aga mis nad siis panevad keset tuba ühe kasti stendidega, mida lapsed vaatama ei ulatu, aga mille ümber on tore ringe joosta. Nojah, ega selle peale ju kuraatorid ju ometi ei tule :). Siis selgus, et pean seda pätimat last ikka süles kandma, Athena suutis siis ka ikka viisakalt jalutada. Oleksin pidanud ikka käru ka siia üles tooma - paljud olid kärudega - ja siis oleks seda väänleva lapse kandmist või jooksvale lapsele (mitte) järele jõudmist vähem olnud.
Lastele oli põnevad klaaskappidesse tehtud nukunäidised. ûhes toas näidati ka muumidest tehtud telesaateid, aga ekraanid olid väikesed ja kõrgel ning lastel kehva jälgida. Samas toas oli ka Tove raamatuid, muuhulgas muumi-raamatuid, mida oli muidugi tore lastel lapata.
Siis oli veel paar tuba täis raamatuillustratsioone seintel, mis mulle kangesti meeldisid, aga millesse süveneda ma siiski ei saanud... Ja tegelikult mulle meeldis ka Tove muud pildid, mida ma kahjuks pea üldse vaadata ei jõudnud.
Järeldus sellest käigust oli mu enda jaoks siis, et kahe rüblikuga siiski sellisel näitusel käimine oli mõttetu. Müttasime seal tegelikult tund aega, sest ruumid olid ju suured, aga olin ise pärast täitsa läbi omadega :). Samas, kui pärast Athenalt uurisin, et kas talle meeldis, siis sain küll positiivse vastuse. Ikka teistmoodi koht ju lapse jaoks. Ennle meeldis vist siiski kõige rohkem treppidest üles minemine ja jooksmine mööda pikka koridori, ühest ruumist teise jne... :S.
No comments:
Post a Comment