Lapsed kodus, siis peab arvutid ära peitma. Või siis leppima olukorraga, et nendest saab ainult laule ja multikaid vaadata. Kui Enn klaveri peal mu läpakat näeb, siis on kohe: "Lala, Po!" "Lala, Po!" ja üha nõudlikumaks läheb, kui üritan ta juttu ignoreerida. Ja kui lõpuks arvuti lahti teen, siis on kuulda üks õige rõõmus "Lala, Po!". Mitte, et nad koguaeg teletupse vaataks, vahel Mike paneb küll, mina mitte. Aga Ennu jaoks on praegu kõik multika moodi asjad "Lala, Po!" Aga jah, tööd nende silme all küll arvuti taga teha ei saa, ei ka muud asjalikumat.
Haigetel lastel fantaasiat jätkub. Athena mõtles välja tasakaaluraja, kus nad siis koos peal müttasid.
Ning ühel homikul olid päkapikud sussi sisse peitnud sik-sak käärid. Nendega sai paberist lumehelbeid välja lõikuda. Oi, kui äge!
Ka kaunistused-lumememmed said niimoodi akendele, Lume siiski viisime lõpuks prügikasti - toas see sulab ju ära :)
Kuidas sul õnnestus Ennu filmida ilma itsitamata?
ReplyDeleteMa hoidsin hinge kinni, et ta oma tegevust jätkaks ja hoopis kaamerat uudistama ei tuleks. Polnud isegi aega jälgida, mida ta seal täpsemalt teeb :). Pärast vaatasin :D.
ReplyDelete