Detsembris läksid me laste kärul kummid katki. Ja siiamaani pole uusi kumme leidnud. Tegelikult pole otsinudki. Veidi vaid mõelnud selle peale.
Aga käru oli vaja.
No ikka selleks, et ma ei peaks metroos piletit ostma. Lastekäruga sõit on ju tasuta, kui lapsed ka seal sees istuvad.
Veel selleks, et hommikul ikka metroojaama jõuda ja mitte laiali joosta. Ükskord provisin minna lasteaeda ilma käruta. See võttis palju aega, kuigi tavalisi kõnnitavaid vahemaid vähendasin hulgaliselt. Kodu juures läksime bussile, siis metroosse ja siis veel trammile. Tavalisele 40e minutile pidin sama palju veel juurde lisama. Lisaks veel meeletu stress.
Kui lähen lastega välja ja käru ei võta, siis kuuluvad minu repliikide hulka enamasti sellised laused:
- Aeneas, ei tohi üksinda ees ära joosta! Oota palun meid! Seal sõidavad autod, ei tohi autoteele minna!
- Athena, palun tule juba! Ma ei saa sind järgi oodata, sest Aeneas jookseb ees ära. Ei tohi maha jääda, me peame koos minema!
Athena repliikide hulka kuuluvad:
- Oota mind!
Aenease repliikide hulka kuuluvad:
- Hihihiiii (ja sinna lisandub veelgi kiirem samm)
Õnneks on siin meie piirkonnas ka alasid, kus üks osapool saab piisavalt (eest ära) joosta, ilma, et autode või muu ohtliku vahele sattuks ning teine saab maas vedelevaid kivikesi, oksakesi ja oma aeglast sammu nautida ning ei pea pidevalt järgi ruttama. Ja mina saan siis rahulikult hinge tõmmata, ega pea pidevalt ühes või teises suunas sööste tegema.
Samuti on mõnus käia jalutamas lastega eraldi. Athena on tõeline detailide märkaja ja temaga võib vabalt 200m läbimiseks kuluda kasvõi tund. Aeneas tahab aga muutkui teada, mis on nurga taga. Muidugi on ka kohti, kus ta tahab pikemalt peatuda ja mütata (mõni sillake või pallimänguplats või vaadata töömehi, kes maja ehitavad või mõnda roosas kombes last...), aga enamasti kihutab ta ikka hoogsalt edasi, et näha mis on käänaku taga.
Aga käru kummide parandamisega pole ju tegelenud ka selle pärast, et saime hoopis uue käru. Kasutatud, aga lahe ja aus:
No comments:
Post a Comment