Meil siin ringles silmapõletik. Kõigepealt Enn ja siis Athena. Athena oli esmaspäeval üksi hoius ja kolmapäeval oli Enn siis üksi, kuna tal said silmad juba terveks. Athena sai suurepäraselt esmaspäeval üksi hakkama. Tundus, et ta igatses lasteaeda väga :). Teine lugu Ennuga :S, arvati, et ta ehk pole veel päris terve, aga ma arvan, et ta lihtsalt oli shokis, et peab hoius ilma Athenata olema. Ohjah.
No eks ma tegelikult mõtlesin sellele variandile, kui teda hommikul sinna viisin ja ta juba minu lahkudes supernukraks muutus.. Aga ma lihtsalt ei suutnud teda koju tuua.
Mul on vist mingi pikema puhkuse stress. Nii palju on teha, aga ainuke asi, mida teha saan, on lastega müttamine. Mulle ju tegelikult väga-väga meeldib nendega olla, aga kaks nädalat ja pidevalt... Ei jaksa enam!
Ja siis tunnen süümepiinu ju hoopis, et tal oli seal hoius "üksinda" halb, kuigi samas tunnen, kuidas ma ei jaksa nende kahega koos kodus olla. Ükshaaval on nad palju lihtsamad :).
Mõtlesin siin endale ka igasugu eneseabi-ideid süümepiinade lohutuseks. Et kõigepealt peab ikka enda heaolu eest hoolitsema ja igaüks vastutab ikka tegelikult vaid enda eest ja ei saa vastutust võtta selle eest, kui keegi teine tunneb ennast halvasti.
Aga see on ju tegelikult jama! Emana ma ju tegelikult vastutan! Mina pean ju talle neid juhtnööre jagama, et kuidas iseendaga hästi hakkama saada. Mina vastutan. Ja mina tekitan talle seda kehva enesetunnet, kui ta enda juurest ära viin. Pealegi, emana ei tunne ma ju ennast hoopiski mitte hästi, kui ma tean, et mu laps tunneb end halvasti. Ehk siis, pole hoolitsenud ka enda eest mitte. Oh.
Samas, ma vajan veidi oma aeg, et ma suudaks rahulikuks jääda, kui nad mööblit-mööda Pipit mängivad ja vahel kisahoogusesse sattuvad või hoopis veel kõike muud teevad, mis mu süütenööri süütab. Sest üks tihti paukuv ja plahvatav ema on ehk veel hullem, kui päev emata lasteaias ja rõõmus ja rahulik ema õhtul kodus.
Kust läheb see normaalsuse piir?
Ega see ongi raske...mul on enamjaolt töö nii, et saaksin Kõu lõunauneks koju tuua, ja õhtuste tundide ajal on juba Üllar kodus...aga...mul on tihti peale tööd veel ka öösel bändiproov. Ja siis ma lasen Kõul hoius magada ning puhkan paar tundi ise ka, enne kui ta ära toon. Muidu ei jaksa. Ja tal on seal tore, alguses ei olnud, aga nüüd väga meeldib.
ReplyDeleteJah, enda puhan meel on ju nii oluline. Aga siis on veel see laiahaardeline koolkond, kes väidab, et esimese kolme eluaasta jooksul peaks lapsega lasteaiast vaid suure kaarega mööda jalutama :S. Ma ikka arvan, et see pole lihtsalt enda veenmine, et nii väiksel on lasteaias tore vaid, et tal päriselt ka on... No tol päeval Ennul kohe kindlasti ei olnud tore, aga mõnel teisel päeval tundub jälle, et tal seal kohe hiiglamatore.. Ohjah.
Delete