Laupäevas sain siiski metsa ja minu ning Esta ühisel jõul korjasime kuuseokkaid. Esta ülesanne oli, muidugi, kõik puhmad üle nuusutada ja oravad eemale ehmatada. No tegelikult oli ta tubli abiline (loe: polnudki nii tüütu rihmasikutaja).
Samuti jõudsime nädalavahetusel, ikka selsamal kirutud laupäeval, käia ära Helsingi ühes farmis. Neid asub siin linnas isegi kaks. No on ikka küla! Loomad olid lahedad - lambad, lehmad, kitsed, sead. Laste jaoks oli kõige lahedam ikka mänguväljak. See oli tõesti tore, talulik ja veidi teistmoodi, kui "linnas". Hobuseid-ponisid ei olnud miskipärast näha, kuigi kaardil nad märgitud olid. Tahan lapsi nendega veidi harjutada, kuna Athena muutkui räägib, et ta sõidab ja teeb trikke oma täpilise hobusega. On ikka unistused! Võibolla kunagi teebki, kuigi siiamaani on vaid päris-ponisse, -hobusesse veidi pelglikult suhtunud :). Vaatame seda asja. Igaühest, muidugi, ei peagi Pipit saama, aga võib. Otsime siis ponisid-hobuseid teine kord, teisest kohast.
Ja fotokas on mul katki, kuigi plaanin veel parandusse seda viia. Enn lihtsalt virutas selle ükskord pahas tujus vastu põrandat, ning sisse-välja käiv lääts enam ei liigu. Ehk saab ikka veel korda.
No comments:
Post a Comment