Tere hommiust!
Kell on pool kaheksa ja mina olen juba ärkvel. Täitsa vabatahtlikult. Ja kõik teised magavad. Juba käisin õues prügi viimas ja veidi meie majadetagust metsatukka nautimas. Päike särab ja taevas pole ühtegi pilve. Õhk on imeline!
Aga olen mitu päeva koos lastega magama jäänud, nii et nüüd olen värske ja rõõmus. Viimastel päevadel on saanud korralikult magada!
Aga teemast.
Eile käisime lastega veidi metsas. Ühe sama väikese järve ääres, kus juba kuu aega tagasi ka uitasime. Se on mõnus koht. Ning järv on just parajalt nii suur, et jaksame tiiru ümber ära teha. Erinevus aprilli algusest oli see, et polnud enam lund ja et seal toimus mingi jooksuüritus, ehk siis rahvast jagus, aga puid oli ikka rohkem.
Enn nautis eriti metsaskäiku. Teda oli rajal õige vähe näha. Ikka müttas kuskil põõsastes ja puude all. Athena polnud nii entusiastlik ja tahtis ikka käest kinni hoida, kuigi hiljem ta ka sulas ja võttis Aeneasest eeskuju. Athena oli ka pärat kodus hirmus väsinu ja mõtlesin, et peaks talle vist mingi vitamiinikuuri tegema. Vaatame seda asja.
Pooel matka peal hakkas vihma sadama. Ja üha tihenes ja tihenes see sadu. Olin laste kummiriided autosse jätnud, aga õnneks olid neil (ja mul) päris korralikud hilbud seljas ning läbi tuli vaid natuke. Pealegi, istusime suure osa vihmast ühe trenniatribuutika peal katuse all ja tegime piknikku. See oli tore! Pärast oli vajadus muidugi lausvihmas ka trenni teha, aga sellestki polnud midagi, see oli lõbus.
Sadu jätkus, muidugi, terve pärastlõuna ja õhtu ja öö... Seetõttu on täna ka eriti mõnus ja hästilõhnav hommik. Maa on veel märg ja puhas ning taevas on sama puhas. Imeline!
No comments:
Post a Comment