Eh, käisin juba üleeelmisel reedel ja laupäeval kohtingul, aga pole sellest veel ridagi kirja saanud.
Esiteks mõnus õhtusöök. Käisime restoranis Farang, kus pakutakse maitsvat aasiapärast toitu. Ma ei mäletagi õigesti, millal viimati heas restoranis käisin (vist Leveranos asuv da Fraco oli see viimane, Finka-kõhus Itaaliareisil või Umeås, aga see pidi ka olema enne lapsi). Võtsime ühe degusteerimis-menüü (kas nii nimetatakse "tasting menu"?) ja, minu soovil, et proovida veel miskit eksootilisemat, sa isee olema vegan.
Mmmmm, millised kombinatsioonid! Minu lemmik oli vist grillitud baklažaan maapähklikattega. Ja pearoaks oli ka mõnus maapähklikastmes porgandid! Selle viimase osas olime M-iga mõlemad suht hämmingus - nii lihtne asi ja nii imeline! Ja veini jõime ka. Seda, mida soovitati. Ja see oli ka täiesti erakordne kogemus - millise söögi juurde sobib milline vein... Kombinatsioonid läksid täiega täppi!
Koju tulles astusime ka läbi siinsamas lähedal Puotilas asuvast väikesest kõrtsist. Hea, et sinna üldse mahtusime - reede õhtu ja rahvast kui palju. Aga kõrts on kuulus oma suurepärase viski ja ka õllevaliku poolest. M on küll viski-gurmaan, aga mulle maitseb pigem õlu. Seda viimast seal jõimegi. Tõesti oli hea. Ma olin ka vist sealne kõige noorem klient. Ehk siis - huvitav seltskond, aga üldse mitte halb.
Laupäeval läksime M-iga väljasõidule. Eesmärk oli avastada üks uus linn, kuhu lastega oleks olnud liiga palju sõitmist ja nende jaoks ka veidi liiga igav. Suundusime Ekenäs-i (Tammisaari), mis pidi olema üks imeline puitarhitektuuriga vana somerootslaste linn. Pidi olema, sest tegelikult valmistas see linn päris suure pettumuse. Oli kah.
Jõudsime sinna laupäeval kell 14 ja tuli välja, et need paar kohvikut, mis laupäeval peaksid lahti olema, oli selleks ajaks juba kinni pandud. Ka kõik poekesed, välja arvatud paar suuremat toidupoodi. Ja inimesi liikus linna peal täpselt kaks - mina ja M. Selline tõleiselt masendav väikelinnake. Kohe kahju.
Võibolla suveperiodil oleks seal toredam käia - reklaamivad ennast igasuguste aktiivsete tegevustega õues. Ma kujutan ette, et seal piirkonnas rattaga ja paadiga ringi sõita oleks päris tore. Aga jää oli veel lahe peal ja temperatuurid ka sinna miinuskraadide suunas veel. Mingisugust auväärset soomerootis uhkust seal küll ei peegeldunud. Nojah.
Paar head vaadet ikka oli. Mulle eriti meeldivad need piilu-peeglid akende peal, et saaks toast jälgida, kes tänaval käib. Ihihiii.
Tagasiteel tegime väikese tiiru ka meie Lotte atlasel märgitud kindluse varemete juurde. Olime kindlad, et ehk paari kivikest näeb seal ja kuna olime linnakeses juba veidi pettunud, siis ei arvanud, et sealmidagi erilist näha oleks. Aga seekordne üllatus oli hoopiski positiive. ûks päris äge väike kindluseke jäi me teele. Oleks kohe tahtnud seda vallutada, aga M pole selline tüüp, kes sildile "vaid suvehooajal avatud" vastu astuks ja üle nööri roniks. Suure pingutusega sättisin siis ennast tema tasemele :).
Siin see tore Raseborg' kindlus on:
Õhtul veensin mina veel M-i kinno minema, kuigi tal oli vist meie käikudest juba kõrini :). Tahtsin näha seda Reveranti filmi, mis oskareid võitis ja tundus üldse põnev. Aga jah, tundb, et spontaansus ei tasu ennast alati ära. Kui paarkümmend minutit varem kino juurde jõudsime, olid piletid juba välja müüdud. Hmmm. Olime juba leppinud olukorraga ja otsustasime jalutama (loe kõrtsi) minna, aga mul polnud erilist õlle isu ja vaatasime siiski korra veel, et mis muid filme näha oleks. Avastasime, et näidatakse ka uut Sacha Baron Coheni filmi (M on suur fänn) ja otsustasime selle kasuks. Nojah, nalja sai päris palju - ikka täiesti hämmastav, kustkohast mõni mees nalju võtab!
Meil olid alguses küll suured plaanid, kui mammit lapsi hoidma palusime, et lähme teatrisse või jäähokit vaatama. Aga seda peab ju kõike (jäähokit küll vist vähem, aga selleks polnud nii suurt tuju) nii-nii kaua ette planeerima ja piletid ära ostma ja mis kõik veel. Tõepoolest. Meiesugustel lähme-sinnapoole-kuhu-tuul-puhub jääb siin küll teatris ja ooperis käimata. Njeh. Nii on. Aga samas tol nädalavahetusel poleks viitsinud ka teatrisse minna. Mul oli mingi viirus kiusamas ja hea isegi, et jäksasin end nendeks tegevusteks kokku võtta.
Jõudsime sinna laupäeval kell 14 ja tuli välja, et need paar kohvikut, mis laupäeval peaksid lahti olema, oli selleks ajaks juba kinni pandud. Ka kõik poekesed, välja arvatud paar suuremat toidupoodi. Ja inimesi liikus linna peal täpselt kaks - mina ja M. Selline tõleiselt masendav väikelinnake. Kohe kahju.
Võibolla suveperiodil oleks seal toredam käia - reklaamivad ennast igasuguste aktiivsete tegevustega õues. Ma kujutan ette, et seal piirkonnas rattaga ja paadiga ringi sõita oleks päris tore. Aga jää oli veel lahe peal ja temperatuurid ka sinna miinuskraadide suunas veel. Mingisugust auväärset soomerootis uhkust seal küll ei peegeldunud. Nojah.
Paar head vaadet ikka oli. Mulle eriti meeldivad need piilu-peeglid akende peal, et saaks toast jälgida, kes tänaval käib. Ihihiii.
Tagasiteel tegime väikese tiiru ka meie Lotte atlasel märgitud kindluse varemete juurde. Olime kindlad, et ehk paari kivikest näeb seal ja kuna olime linnakeses juba veidi pettunud, siis ei arvanud, et sealmidagi erilist näha oleks. Aga seekordne üllatus oli hoopiski positiive. ûks päris äge väike kindluseke jäi me teele. Oleks kohe tahtnud seda vallutada, aga M pole selline tüüp, kes sildile "vaid suvehooajal avatud" vastu astuks ja üle nööri roniks. Suure pingutusega sättisin siis ennast tema tasemele :).
Siin see tore Raseborg' kindlus on:
Õhtul veensin mina veel M-i kinno minema, kuigi tal oli vist meie käikudest juba kõrini :). Tahtsin näha seda Reveranti filmi, mis oskareid võitis ja tundus üldse põnev. Aga jah, tundb, et spontaansus ei tasu ennast alati ära. Kui paarkümmend minutit varem kino juurde jõudsime, olid piletid juba välja müüdud. Hmmm. Olime juba leppinud olukorraga ja otsustasime jalutama (loe kõrtsi) minna, aga mul polnud erilist õlle isu ja vaatasime siiski korra veel, et mis muid filme näha oleks. Avastasime, et näidatakse ka uut Sacha Baron Coheni filmi (M on suur fänn) ja otsustasime selle kasuks. Nojah, nalja sai päris palju - ikka täiesti hämmastav, kustkohast mõni mees nalju võtab!
Meil olid alguses küll suured plaanid, kui mammit lapsi hoidma palusime, et lähme teatrisse või jäähokit vaatama. Aga seda peab ju kõike (jäähokit küll vist vähem, aga selleks polnud nii suurt tuju) nii-nii kaua ette planeerima ja piletid ära ostma ja mis kõik veel. Tõepoolest. Meiesugustel lähme-sinnapoole-kuhu-tuul-puhub jääb siin küll teatris ja ooperis käimata. Njeh. Nii on. Aga samas tol nädalavahetusel poleks viitsinud ka teatrisse minna. Mul oli mingi viirus kiusamas ja hea isegi, et jäksasin end nendeks tegevusteks kokku võtta.
No comments:
Post a Comment