Juhtus nii, et minul lubati vahelduseks õhtusööki teha. Ja kui juba lubati, siis ikka tegin seda toitu, mille kohta M alati ütleb: "See on parim toit, mida sa oled üldse kunagi teinud". Olgu öeldud, et M arvab, et ma olen kõige p..sse kukkunum kokk, keda ta üldse teab.
Mis ma siis tegin... lõhekala! (kahjuks tuli pähe pilt teha alles siis, kui toit oli juba söödud)
See on muidugi selline roog, mida on pea võimatu untsu keerata. Läheb sellisel kujul muidugi väga hästi kokku M-i toidutegemise põhialustega - tooraine kvaliteet on kõige olulisem. Muidugi on võimalik ka hea tooraine miskiks monstrumiks keerata (nagu ta tavaliselt minu puhul arvab). Aga kui olen kala teinud, siis on ta ikka alati (ise mäletamata, et eelmine kord sama ütles) kiitnud, et see on parim minu tehtud roog, mis ta saanud. Ihihiii.
Seepärast ma saangi oma muid vanu lemmikuid - näiteks kapsahautis või läätsesupp või... - valmistada vaid siis, kui M on ära. Ja lapsed siis söövad porgandit, kui neile ka ei passi :P.
Mis ma siis tegin.
1. panin ahju tööle
2. tõstsin lõhefilee ahjupannile ja jahvatasin soola peale.
3. võtin kapist 4 viilu saia ja hakkaisin suure noaga tükkideks-puruks.
4. külmkapist leidsin pooliku parmesani ja riivisin selle saia hulka.
5. murdsin basiiliku küljest lehti ja hakkisin ka need väikseks ja lisasin purule.
6. kallasin sellele segule peale veidi oliiviõli
7. segasin käte vahel kõik mõnusalt segamini ja mätsisin segu kala peale.
8. Seejärel ahju nii pooleks tunniks, kuna kalatükk oli päris turjakas.
Mmmmm.
Tänud pereköögi kokaraamatule selle mõnusa idee eest. Väga maitsev tuli!
No comments:
Post a Comment