Ümber muna

Kuidas saada last õhtul tuppa, kui õues on vaja teha lõputult ringe ümber muna... ?

Täna oli suurepärane päev!

Kella keeramine oleks pea meelest läinud. Aga ei läinud. Ja tänu sellele töötab meil nüüd jälle köögi "linnukell", mis igal täistunnil erineva linnu järgi laulu laseb. Juba enne aastavahetust see linnulaul ei töötanud, aga alles täna oli põhjust kell seinalt maha võtta ja tõdeda, et vahel oleks siiski vaja vahtu välja ajavaid patareisid uute vastu vahetada. Sai tehud.

Käisime hommikupoolikul Haltiala talus. Lapsed said ponidega sõita. Finka küll alguses kahtles, kas ta ikka julgeb, kuna oli meeles eelmise kevade katsetus, kus korraks selga istudes tahtis sealt vaid ära. Aga täna. Nagu vana Pipi ise :). Enn sõitis esimesena. Teda innustas vaid tõeline elevus ja põnevus. Ja vahepeal tegi küll oma paanikanägu, kuid kui ma oma käe ta seljale panin, siis jagus julgust veel ja veel. Ja see vast innustas ka Finkat. Kui juba väike vend julgeb, siis... Ta keeldus ka igasugusest toetavast käest. Kategooriliselt. 

Ja mune jõudsime ka värvida. Juba mitu päeva rääkisin lastele seda sama juttu: "Homme värvime." Siis tekkis jutt, et "Ah, täna ei jõudnudki, siis teeme homme." Õnneks väga mitu päeva seda juttu rääkima ei pidanudki. 

Ja siis kutsus päike veel õue "ümber muna sõitma". Super! Nüüd nina punane ja tuju hea.