Poiss ja autod

Athenal on alati autosid olnud. 

Aga kunagi pole ta nendega niimoodi mänginud nagu Enn. Nii pühendunult ja andunult. 

Hakka veel arvama, et seal ongi mingi sügav bioloogiline seos - poisid ja autod. Sugudevahelist neutraalsust polegi? No päris nii kaugele ma oma järeldustega ikka ei läheks. Athena küll ei ole mingi supernäide tüdrukust, kui mitte arvestada tema kirge kleitide ja lilla (vahel ka roosa) värvi suhtes. Aga nukkudega ta ei mängi. Pigem tahab meisterdada, ronida ja muinasjutte kuulda-mõelda. 

Aga. See Enn ja need autod. 

Magama ei saa ka õhtul minna kui pole autot kaissu võtta ja veidi ringi põristada enne uinumist. Vahel rohkemgi kui veidi. Vähemalt minu perspektiivist liiagi palju.  

Tegelikult ju alustasin seda teemat, kuna üks õhtupoolik lastega tänaval kodu poole kõndides juhtus minu jaoks kummaline seik. Minu kui tüdruku jaoks. 

Enn osutab mööduvale autole ja ülteb "issi auto". Ei olnud issi, kuigi vahel ta on meist selliselt möödunud küll, kui juthub samal ajal töölt tulema. 

Oli mingi helesinine auto. Jah, mina vaatan - helesinine auto, aga meie auto on ju tumesinine, kuidas see poiss saab segamini ajada. Ehk lihtsalt kordab seda, mis vahel on olnud,kui ma issi möödasõitu kommenteerin.
Aga vaatan veel pikemalt autole järgi ja siis taipan, see oli küll helesinine, aga täpselt samasugune Toyota Corolla nagu meilgi. 

Hämmastav! Kas see poiss tõesti oskab!?