Head aega, Mannerheimintie!

Käisin eile seal veel viimast korda koristamas ja lampe ära toomas. Arvasin, et mul on kahju, et me nii heast asukohast ja trammiteede äärest ära kolime, aga tegelikult on päris hea meel, et me seal enam ei ela. Siit meie uuest kodust sinna koristama minnes oli kontrast kohe eriti suur. See oli ikka üks shitty-city-apartment :).

Muidugi oli kolimise-järgselt toad tolmuga kaetud, aga veel hullem oli tegelikutl riiulitelt pühitud kräpp. No tõeline kräpp! Ja kõige mustemad olid need ülemised köögiriiulid, mida me isegi ei kasutanud. Selline õline must tolm-sodi. Selle peale ei taha tõesti enam kunagi kesklinnas suure liiklusega tee ääres elada! Väääk! Mia me seal kõik sisse sõime ja hingasime... ei taha mõeldagi. Ja eks see kogu korter oli üks kolgas. Renoveerimata ja halva ruumiplaaniga. Hea meel on kohe öelda: "Head aega, Mannerheimintie!" 

Aga eile koristades mõtlesin veel, et mis häid asju ma sealt elamisest kaasa võtan! No juhtus ju palju selle aasta jooksul! Teen kohe nimekirja, mis pole kindlasti lõplik:

1. Oskus mahutada väiksesse lifti käru, kaks last, koer ja ma ise :).

2. Käia parkides jalutamas  ja mängimas iga päev koera ja kahe lapsega. No seda tegin ma tegelikult palju just esimestel kuudel - kaks korda päevas õue ja üks kord nendest koos koeraga. Siis juba kujunes, et Mike sai võtta Esta tööle kaasa päevaks (siiamaani nii) ja mingi hetk hakkas ju Athena ka lasteaias käima ja hiljem ka Enn. Aga pärast lasteaiapäeva läksime ikka ka sageli parki/mänguväljakule.

3. Vilumus parkida auto tänava äärde teiste autode vahele külgboksi! See on küll mõnus oskus!

4. Õhtused jalutuskäigud ümber Töölö lahe või mujal linnas. Nendest pole siia vist veel kirjutanudki... aga mul/meil oli see komme. Mul ikka jäi sageli vahele, aga Mike käis küll igal õhtul. 

5. Trepp! Seda hakkan vist küll igatsema! Aga iga kord, kui sain üksi (või siis Estaga) kodust välja liikusid jalad ikka ainult mööda treppi. Lift on nõrkadele!  

6. Vaated. Need vaated aknast kaugustesse ja linnale. 

7. Et mingit probleemi polnud käia toas poolpaljalt, kuna olime ju ometi 5ndal korrusel :). Ja vastas majas elas üks mees, kes käis sageli akna peal vaatamas ja kellel ma kunagi särki seljas ei näinud :). Eks me vaatsime tõtt! :D

Aga nüüd on siin teised vaated ja helinad... siin agulis :). Küll kirjutan ja pildistan.