Proovisin lastele panna pähe mõtet, et võiks jõuluvanale kirja saata. Et mida ta jõuludeks tuua võiks.
Finkaga arutades pakkusin, et jõuluvana võiks talle gloobuse tuua. Ta muutkui uurib, et kui kaugel on Aafrika või Antarktika või Austraalia või India või Dubai. Oleks gloobus, saaks kohe järgi vaadata.
Jõulvanale võib ju joonistada ka.. Ja oligi juba see mõttes, aga meie perfektsionist arvas, et ta ikka ei oska gloobust joonistada. Et kuhu need mandrid sinna täpselt tuleb panna. Ma arvasin, et küll jõuluvana aru saab, aga see lahendus talle hästi ei sobinud...
Ennuga arutasime ka, et mida tema tahaks. Vastus oli: mänguasju. Me just sortisime veidi mänguasjariiuleid ning Enn pani min meelest pea iga teise oma auto ära andmise kotti. Las ta siis pani. Ja eks on siis nüüd õige ka uusi paluda. Kuigi ta ise seda vist ei seostanudki.
Aga kas kirjutab jõuluvanale? Ennulgi oli suht hajevil olek.
Sisi teatas Finka:
- Jõuluvana võib tuua mulle midagi, mis ta ise õigeks peab. Mis ta ise arvab, et mulle meeldiks.
Mul jäi suu lahti. Nojah. Sinna see "kiri jõuluvanale". Jõulukale anti vabad käed.
No comments:
Post a Comment