sai täna käia.
Eile oli küll täielik koerailm. Pärastlõunast alates sadas ainult vihma. Päeval käisid lapsed M-iga lennundusmuuseumis. Mina mölutasin Estaga kodus. Vihma ajaks jõudsid nad tagasi. siis mölutasime kõik.
Täna viisime M-i päris lennukiga lendama. Ja ise oma lemmik Kuusijärge äärde. Kui viimasel käigul oli seal rannas võimatu istumiskohta leida, siis nüüd olime ujujateks vaid meie. Lapsi vette minemas oli küll veel, aga ma olin vist üks ainuke täiskasvanu, kes saunast vette ei jooksnud vaid käiski lihtsalt ujumas. Ujumise pärast. Mõnus.
Teised täiskasvanud kandsid pikki kummikuid, dressipluuse ja jopesid. Ja lapsedki olid enamasti nii riides. Tõelised sügisrõivaste kollektsioonid juba metsa all. Tegelikult tuli metsast ka juba täitsa sügise lõhna, kuigi me sinna nuusutama seekord väga ei jõudnudki. Mind päike ikka kuumutas nii et seda nägu. Ujukates oli seal täitsa paras passida. Minu meelest.
Samas, vesi oli külm. Ning mind hämmastas Enn. Tavaline veepelgur oli seekord meist esimene, kes riided seljast kahmas ja vette tormas. Tore! Finka muidugi ka lippas järgi. Oli vaja seda kala nägu harjutada. Tal tuleb hästi välja.
Taasavastasime ka sealse mänguväljaku. Taasavastasime, sest üks turnimisatraktsioon on varasematl jäänud kuidagi kasutamata, aga täna läks asja ette meil kõigil. Enn rippus ja Finka turnis kuhu aga julges.
Ma ei taipa kunagi nendel lahedatel turnimismänguväljakutel, et kuidas emad-isad suudavad kõrvalseisjateks jääda. See oli täpselt selline koht, kus tahaks ise turnida, nii et seda nägu. Veidi turnisin, aga siiski tekib veidi selline väärikuse kaotamise tunne, seal 10-aastaste ja noorematega koos kõõludes. Eriti, kui lapsed on minust märksa osavamad. Hmm. Ehk see on põhjus ka teistel - ei taha lolliks teha end... Või järsku neid ei tõmbagi... Imelik.
Nii. Sügis.
No comments:
Post a Comment