Täna on Soome iseseisvuspäev.
Ja mul on üha selgem, et ma pole ikka üldse kursis selle Soome eluga. Mingid kontserdid ja pidustused ja lipu heiskamised - mul pole õrna aimugi,mis toimub.
Aga täitsa tore oli kohustuslik päev lastega veeta. Kutsusime ühe hea lasteaiasõbra ja ta isa meile külla ja nii see päev kulges mängides, kuuldes (ja filmides), kuidas lapsed soomerootsi keelt räägivad, vahelduseks lastega koos piparkooke küpsetades.
Vahepeal naersin end täitsa herneks - lastekamp siin suutis sellist fantaasiat arendada, et mine pooleks. Täielik koomusk.
Mõtlen, et päris kahju, et need mõned sõbrad, kes lastele tekkinud, nüüd maha jäävad. Samas, ma ei mäleta isegi oma lasteaia parimate sõprade nimesid, rääkimata nägusid. Mõned ägedad tegevused ühe või teisega on meeles, aga kes need olid, ei ole aimugi. Võibolla, kui vana lasteaiafoto üles leiaks ja vaataks, siis kedagi meenub. Aga võibola ka mitte.
Meil, lapsevanematel, oli mõte, et lapsed võiksid ju kirjasõpradeks olla, et saadavad üksteisele pilte ja ehk varsti ka päriskirju. Kui Finkale selle välja pakkusin, siis ta tegi vingus nägu ja arvas, et tema ei jaksa nii palju joonistada. Nojah, ehk jäi konseptsioon talle veidi segaseks. Vaatab, kas sellest tuleb midagi välja.
Selline mängupäev.
No comments:
Post a Comment