Täna läksid lapsed jälle lasteada. Athena oli kuidagi elevil juba eile. Ja hommik läks mõnusalt-sujuvalt, kuigi Ennu oli raske hommikusööki lõpetama saada. Aga hommikusööki ta armastab ja palju. Tore, et on lasteaed. Et on vana tuttav koht juba.
Kui kohale jõudsime, siis lapsed ikka pelgasid veidi. The tuli Ennu kallistama, aga too kohkus, kuna ei tundnud päikseprillidega sõpra ära. Athena küsis Juni järgi - aga tema vanad suuremad sõbrad on kõik lasteaiast ära läinud. Athena on nüüd kõige vanem. Seda ma veidi pelgan. Pool gruppi on uus ja enamasti kõik nii 1-2 aastased.
Samas. Marika oli ikka oma vanas headuses. Ja uus kasvataja - Jutta - tundub ka väga sümpaatne. Sain meie tavapäraste kallide, muside ja käteplaksude saatel head päeva soovitud ja tulema tuldud.
Siiamaani mõtlen ja ei suuda otsustada, kas peaks ehk lapsed ikka kodulähedasse aeda ümber tooma. Aga samas täna kulges see traditsiooniline käru ja metroosõit väga hõlpsasti ning koht on ju ometi tuttav lastele. Athenale tundub see stabiilsus kuidagi olulisena. No isegi see Juni järgi küsimine... Ei tahaks vist ikka veel ühte muutust. Ja mullegi on ju siin linnas raamatukogus käimine mõnus tegevus ja tööjõudlus märksa suurem kui kodus.
Aga eks näeb, kuidas see nüüd sel aastal kulgema hakkab.
Siin veel üks pilt nädalavahetusel peetud rannapiknikust:
No comments:
Post a Comment