Asjatamas

Käisin täna linnas asju ajamas. Kulus tervelt 3 tundi ja sai tehtud 3,5 asja. 

Mis ma siis tegin?

- Sain teada, et Mike on valinud endale sellise panga, et kui ma ka tahaksin endale sinna pangaarvet, siis peaksin klassiredelil ikka mitu pügalat kõrgemale ronima. Ei sobi neile minu väike sissetulek, aga isegi see, et ma ei oska soome ega rootsi keelt, rääkimata sellest, et mu juhiluba ei ole mingi isikut tõendav dokument vaid lihtsalt koopia Eesti omast (tahtsid mu id-numbrit näha ja ulatasin selle, sest muud soome id-ga dokumenti mul pole). Onu oli küll viisakas, aga pani mind siiski suht konkreetselt paika. Nojah, kui teile ei sobi, siis ei sobi mulle ka!

- Läksin "Rahvapanka" Nordea ja täitsin seal kõik avaldused, esitasin dokumendid, et siiski endale pangaarve saada. Need soome kkrediidi-reeglid on ikka hullud, aga kui nüüd Nordea boss siiski oma rohelise tule annab, siis saan omale pangaarve numbri, mis saadetakse järgmisel nädalal postiga koju. Uh. Vähemalt ei tundunud mul olevat ühtegi formaalset takistust enam.  Lisaks sain veel panga-tädilt, kes oli üldse väga tore ja rõõmus, komplimendi, et mul on ilus särk! Mulle meeldib ka, aitäh!

- Käisin meie auto parkimispiletit pikendamas. See läks libedalt.

- Tegin endale mobiiltelefoni lepingu (siiamaani kasutasin ettemaksukaarti). Aga nüüd on nii, et kuna mul on Soomes, Baltikumis ja Skandinaavias igalepoole helistamisel kõnehind vaid 8senti minut, siis arvatavasti ei hakka ma enam oma Eesti tegleoni väga kasutama. Pean veel mõtlema, et kas tasuks leping seal üldse lõpetada... Aga, igatahes, sõbrad, kui nüüd näete ühte Soome numbrit endale helistamas, siis arvatavasti olen see mina :). 

Nüüd aga jätkub asjatamispäev. Läheme oma peagi valmivat ridaelamu-kuuti üle vaatama. Põnev-põnev.