Seurasaari

Käisin täna Ennuga jalutamas.
Enn magas ja ma lükkasin käru.
Nii mõnus, kui ta kaua magab.
Jalutasin 2h
Kõndisin Seurasaarile.
Seal sai tehtud tiir.
Natuke kibuvitsamarju põske pistetud.
Natuke vaateid imetletud.
Natuke pihlakate ja taeva kontrasti vaadeldud.
Järelduseni jõutud, et Helsingi on üks täitsa mõnus mets.
Otsustatud, et Mike-ile ei tohi küll mainida, et Helsingi mets on.
Ta, linnamees, sattuks sellest infost masendusse.
Aga mulle sobib.
Samuti jalutasin ööda ühest vahvast välisuplus kohast.
Kõrge planguga eraldatud rannaäär. Meestele ja näistele eraldi. Üle 100 aastase ajalooga. Vägev!
Olin seekord isegi kaamera kaasa võtnud ja tuli meelde see kotist välja tuua:

 Minu magav matkakaaslane.

 Sõbrad puud.

 Linnutiik

 Vaade linnale. See on Gräsviken, kus lapsed lasteaias käivad.

 Aga sealpool kallast elame me ise. Metsas.

 Espo suund.

 Männid ja pihlakad ja kalju.

Pihlakad ja sinine taevas. Ilus.