Emme tuli järgi!
Ja siis teinekord on kõik lapsed juba läinud, aga nemad tahavad ikka edasi mängida ja lasteaia mänguväljakult lahkume alles siis, kui aed juba ammu kinni.
Nojah. Mul on väga hea meel, et lasteaias käik on nii mõnusalt käima läinud.
Kui neid kohale viin, on reeglina teised lapsed juba õue tulnud ning vastu minnes on nad samuti õues. Supermugav, et ei pea riideid seljast ja selga sättima. Ja reeglina jäävad nad heal meelel, kühvlid käes, mängima.
Kasvatajad on supertoredad. Reeglid on paigas, aga samas on lahkust nende silmades ja neis peegeldub ka uudishimu ja avatust lastega suhtlemisel.
Mul on hea meel, et Athena ja Aeneas on seal üksteisele olemas. See tundub olline mõlema jaoks. Tegelikult on meie lasteaia rühmas veel üks paar õdesid ja kaks paar vendasid. Arvestades, et kokku ongi ainult 12 last ning 8 käib koos oma õe või vennaga... Tore ja kodune!
Eneas on kuidagi nii suur ja asjalik nüüd. Teeb aga igasugu pättust, muidugi, ja Athena siis kohe järgi. Vahel harva ka vastupidi.
Aga nii armas on ka iga kord neile vastu minnes leida eest kaks rõõmsat põnni, kes siis käed laiali mind kallistama jooksevad. Ja kasvatajate kommentaare kuulda, et lapsed on rõõmsameelsed ja rahul ja järjekordselt kolm portsionit lõunasööki ära söönud (seal vist arvatakse, et me kodus neile midagi süüa ei anna, kuigi kanname ju ette mis kole :S). Tore!
No comments:
Post a Comment