Lapsed olid jälle haiged.
Athenal möödus hullem nädalavahetusel, aga esmaspäeval ja teisipäeval olime ikka kõik kolmekesi kodus müttamas. Kolmapäeval Enn veel ka, kuna mulle tundus, et tal oli teisipäeval veel palavik. Tundus, sest ei mõõtnud. Täna viisin nad mõlemad jälle rõõmsalt lasteaeda Plasto mopeedidega kihutama. See neil sellekevadine lemmiktegevus lasteaia hoovis.
Mõtlesin seda haiguse värki. Athena tuli selgelt reedel lasteaiast nohuga koju. Eks seal neid viiruseid liigub, mida vajadusel kaasa haarata.
Vajadusel. Jah, ma arvan, et haigeks jäämine on vajadus. Tegelikult tundsin juba pikemat aega, et Athenal on tekkimas väike lasteaiastress. Mõtle, terve aasta seal juba igapäevaselt käidud ja lisaks veel ehk kevadine vitamiinivähesus ja kevadväsimus ja eks me Mike-iga pole just ka alati kõige rõõmsamad ja energilisemad eeskujud sel kevadel. Nojah, aga siis tulebki haigeks jääda. Et saaks emmega kodus mõnuleda ja rahulikult olla ilma lasteaiareeglite, sotsiaalse sunni ja muuta.
Seepärast arvan ma, et pole olemas sellist hirmsat asja nagu viirus, mis käib inimese juurest inimese juurde ja niidab kõiki. On ikka inimesed ise, kel väike ebastabiilsus, stress hinges ja siis vaja seda kuidagi maandada. Tuleb võtta aega, et tasakaalu saavutada. Niisama seda aega ju ei võeta, viirus on siin hea "abimees". Kui laps on ikka haige, siis pole mul mingit vabandust teda lasteaeda viia ja ise tööle minna. Tuleb võtta aega. No näiteks paar nädalat tagasi olid paljud lapsed lasteaias kodused, aga meie lastele miskit külge ei hakanud. Siis polnud vaja.
Aga nüüd mõtlesin, et peaks üritama neile pikemaid puhkuseid pakkuda. Järgmisel nädalal tuleme pikaks nädalavahetuseks Tallinna ja siis juba maipühad. Vaatame, kuidas see mõjub.
Haigusepäevad on täis muusikat ja lõbu, igatahes:
Haigusepäevad on täis muusikat ja lõbu, igatahes:
No comments:
Post a Comment