Thursday, April 16, 2015

Mari on lohakas

ja siis veel laisk ja hooletu.

See mantra saatis mind terve lapsepõlve. Vahel tõsisel toonil, vahel naljana. Aga ikkagi. 

Nojah, eks ma olengi. Ma tõesti ei hooli mingite väärtuslike asjade hoolikas hoidmises. No milleks? Miski läheb katki. Kahju, aga nii läks. Miski läheb kaduma. Kahju, aga nii läks. Unustan kodunt lahkudes ukse lukustada. No kes siia ikka tuleb? Olen isegi vist veidi uhke selle üle, et olen nii lohakas. 

Aga siiski teeb see lohakus mul vahel närvi punaseks. Ja see on vahel nii tüütu. Ja rikub toredaid plaane. Oh. Eriti täna. 
Mis siis juhtus?

Mult varastati ära rahakott. Täielik enda lohakus. See kiikas välja mu käekotist, mis rippus käru küljes. Ja kärus istusid mu kaks vahvat põnni. Panin selle sinna just enne poodi saabumist. Poes jätsin käru lastega paar korda suuremasse vahekäiku, kui käisin ise lettide vahel üht-teist uurimas. Ja kui jõudsin kassa juurde oli rahakutt, muidugimõista, kadunud. 

No mis muidugimõista! Kuidas keegi suudab lastega käru küljest midagi varastada?! Ja kuidas üldse tuleb inimestel pähe varastada rahakotte tänapäeval?! No kesse kannab sularaha kaasas, rahakott on ikka pigem dokumentide jaoks, vähemalt minul. See 15EUR, mis nad sealt sulas leiavad. Nojah, eks ikka kulub ära, aga kas see on tõesti seda väärt?!

Nojah. Politseisse teatan homme hommikul, kuna kell oli juba õhtu ja 112 pole vist päris selliste teemade pärusmaa (vist?). Siis näeb, mis saab mu autojuhilubadest. Pangakaardid juba sulgesin. Minu ja Finka eesti ID-kaardid panin ka "kinni". Mu ja laste ravikindlustuskaarte + Euroopa ravikindlustuskaarte peab veel hommikul ajama. 

Poes öeldi, et neil on tegelikult valvekaamerad ja homme saaksid nad ka vaadata, kas sealt on midagi näha.  No politsei võib ju proovida. Aga tegelikult arvan ma, et küllap mu kallis kohvipakkidest meisterdatud rahakott (mis oli küll juba hiiglama vana ja kulunud ja vajaski uue meisterdamist) vedeleb praegu koos kõigi dokumentidega kuskil prügikastis või kraavis ja ei usu, et vargalgi see enam alles oleks. 

Väikese lootuse panen ka heale karmale. Eelmisel kevadel viisin ise politseisse maast leitud rahakoti, kus dokumendid ja üle 200EUR raha sees. Järsku ikka juhtub midagi sarnast. Aga.. eks mu erinevaid lohakusi on siiamaani niimõnigi kord hea õnn saatnud, et järsku pole mul enam selleks karma-krediiti. 

No, igaatahes. Nõme!

3 comments:

  1. Oh, mul ikka veel jätkub seda õnne!
    Täna hommikul helistati poest, et keegi klient leidis rahakoti lettide vahelt. Raha oli küll välja võetud (ka vana 50 EEK, mis mul suveniirina rahakoti vahel oli :)), aga kõik dokumendid olid alles. Eriti hea meel on muidugi juhilubade pärast!
    Tore varas oli, et prügikasti ei visanud.
    Politseisse ma siis ei jõudnudki Olin sinna just minemas, kui rahakoti leidmise kohta helistati.
    Lohakas, aga ikka mul veab!

    ReplyDelete
  2. Vedas tõesti! See dokumentude ajamine on nii tüütu!

    ReplyDelete
  3. Önnelik önnetus. Peame korraldama enda kohvipakkide rahakottide kokkutuleku, sest minu rahakott oli vist sinu oma ristiisaks. Kulumismärke ta küll ilmutab, kuid pensionile jääda ei kavatse

    ReplyDelete