Nädalavahetusel olid meil Mike-i isa Buzzicone ja õde Fifi külas. Buzziconet nägime viimati septembris, aga Fifiga kohtusime viimati peaaegu 2 aastat tagasi, kui ta tuli Ennu sünni ajal Athenat hoidma. Athena ei mäletanud sellest/temast küll midagi.
Nojah käisid külas, aga, ööbisid nad siiski hotellis, mis oli niimeile kui Fifile üllatuseks. No tegelikult oli mul hea meel, sest Buzziconel on omad vanuri veidrused ja kes oleks jaksanud teda kell 5 hommikul lõbustama hakata. Fifi, vaeseke, pidi, aga meie saime oma rahulikud hommikud.
Aga sugulaste veidrusi on alati naljakas/huvitav märgata. Huvitav, sest nii õpib ka veidi enda pere kohta ja naljakas, sest need on lihtsalt naljakad vahel. Meile lisab seda kirevust veel kogu see rahvusvaheline kontekst.
Põhiline jututeema oli söök. Nojah, nendega on ikka nii. Itaallased ju ometigi. Põhiline, et mida õhtusöögiks sööme, sest teised toidukorrad päevas olid ikka väga teisejärgulised. Buzzicone on see, kellele kuulub minu jaoks legendaarne stsitaat: "A day without pasta is a lost day." No pastat me päris koguaeg ei söönud, aga Mike vaaritas küll imehäid asju, nagu alati. Näiteks kotlette, mis isegi Buzziconele maitsesid, kes tavaliselt uusi maitseid ei salli.
No muidugi tõid nad külakostiks igasugu head kraami. Mõnusaid salaamisid. Isegi rohelisi türgiube. Kõvasti oliiviõli - mure murtud jälle mõneks ajaks. Toodud õli pole küll see üüberhea Leverano õli vaid täitsa tavaline Bertolli, mida isegi siit ostsime. Erinevus on selles, et õli on metallkanistrites ja arvatavasti see, mida siin vahepeal klaaspudelis ostsime, on kuskil liiga kaua valguse käes seisnud. Kusjuures ma ei teagi, kas siin poodides müüakse oliiviõli metallkanistris, Peab uurima ja järgmisel korral siis teame, et klaaspudelit pole mõtet osta.
Külakosti osas oli veel üks huvitav thelepanek. Ma olen nii harjunud, et kui tuuakse külakosti, siis peab seda ikka külalistega kohe jagama. Groteskne näide minu isast, kes sugulastel külas käies toodud küpsisepaki lahkudes kaasa võttis, kuna talle polnud neid pakutud :). Aga Fifi jaoks oli see otse vastupidi. Toodud magusat keeldusid külalised söömast. Athena soovis väikseid šokolaadimune maitsta ja ma ütlesin, et saab neid siis, kui kõigile jagab. Ja ta jagaski toredalt. Külalised ainult torisesid, võtsid küll vastu, aga sokutasid oma munad hiljem köögilauale. Hiljem oli kohvijoomise hetk, kuhu oleks sobinud ka küpsiseid kõrvale süüa. Selliseid asju meie kodus ei eksisteeri. Aga pakkusin, et teen lahti paki, mille Fifi miskipärast just mulle oli toonud. No täielik vastasseis.
Ja nüüd on meil siis kodus jälle päris palju magusat. Tuleb tunnistada, et päris ära pole neid veel visanud vaid ikka veidi nosinud. Kuigi ei tohiks. Eriti täna/eile, kui olen lastega kodus, sest nad tõbised.
No muidugi tõid nad külakostiks igasugu head kraami. Mõnusaid salaamisid. Isegi rohelisi türgiube. Kõvasti oliiviõli - mure murtud jälle mõneks ajaks. Toodud õli pole küll see üüberhea Leverano õli vaid täitsa tavaline Bertolli, mida isegi siit ostsime. Erinevus on selles, et õli on metallkanistrites ja arvatavasti see, mida siin vahepeal klaaspudelis ostsime, on kuskil liiga kaua valguse käes seisnud. Kusjuures ma ei teagi, kas siin poodides müüakse oliiviõli metallkanistris, Peab uurima ja järgmisel korral siis teame, et klaaspudelit pole mõtet osta.
Külakosti osas oli veel üks huvitav thelepanek. Ma olen nii harjunud, et kui tuuakse külakosti, siis peab seda ikka külalistega kohe jagama. Groteskne näide minu isast, kes sugulastel külas käies toodud küpsisepaki lahkudes kaasa võttis, kuna talle polnud neid pakutud :). Aga Fifi jaoks oli see otse vastupidi. Toodud magusat keeldusid külalised söömast. Athena soovis väikseid šokolaadimune maitsta ja ma ütlesin, et saab neid siis, kui kõigile jagab. Ja ta jagaski toredalt. Külalised ainult torisesid, võtsid küll vastu, aga sokutasid oma munad hiljem köögilauale. Hiljem oli kohvijoomise hetk, kuhu oleks sobinud ka küpsiseid kõrvale süüa. Selliseid asju meie kodus ei eksisteeri. Aga pakkusin, et teen lahti paki, mille Fifi miskipärast just mulle oli toonud. No täielik vastasseis.
Ja nüüd on meil siis kodus jälle päris palju magusat. Tuleb tunnistada, et päris ära pole neid veel visanud vaid ikka veidi nosinud. Kuigi ei tohiks. Eriti täna/eile, kui olen lastega kodus, sest nad tõbised.
Veel kostist. Athena sai omale esimese küünelaki. Athena ja Fifi said üldse väga hästi läbi. No tegelikult ka siis, kui Fifi Athenat hoidmas käis, kuigi Athena seda ei mäletanud. Ja Fifi sai laki ka kohe Athena sõrmedele sobitatud. Üks piltki lakitud küüntest, seda pilti oli raske saada:
Ehhehe! Marta aga jätkab oma käte ilumaalingutega laki puudumisel :P
ReplyDeleteKusjuures päev enne küünelaki saabumist proovis Athena plastiliini küüne peale määrida :).
Delete