Muusika

Muusika on äge! 

Täitsa lõpp, kui pöördesse lapsed võivad minna. Ja tantsimine ka. 

Käisime laupäeval muusikamajas muusikaüritusel, kus lapsed said kontserte kuulata, pille proovida... 

Kontserdiks oli koolilaste etendus Harry Potteri teemal. Saal oli rahvast täis. Kndlasti oli palju esinejate emasid-isasid, aga oli ka 3-4-5-aastaseid kuulajaid/vaatajaid. See kestis pea tunni - liiiga kaua! Aga ma ei suuda siiani mõista, kuidas kõik need lapsed seal nii ilusti istusid ja kuulasid. Ainult mina olin see, kes manitses trepil ronijaid, ringi tantsijaid, lavale tikkujaid ja kaasa üürgajaid (õnneks üürgamist väga polnud - siis oleks pidanud evakueeruma). Ja kuigi manitsesin, siis oli näha, et nad olid vaimustuses. Vaimustuses nendest tsellodest, mida laval mängiti. Vaimustuses neist tantsunumbritest, mis laval esitati. Vaimustuses neist rütmidest ja meloodiatest. 

Ja siis jõudsime trummide juurde. Pärast kontserdi. Uuuuu, kui äge! mitte vaid PUMM-PUMM vaid tõeliselt ägedad rütmid ja lood... Jõuluvana, kulla pai, ma tahaks meile koju sellist Aafrika trummi - õhtud oleks sisustatud. 

Ning veel trompetit sai puristada. Ihihiiii! Nii lõbus! Ja mingit keelpilli, mida parasjagu kontserdi jaoks häälde pandi. Finka aga astub ligi ja pärib: "Can I try it, please!" Kes siis saab ühele sädelevate tiibadega ja veel viisakale haldjale "ei" öelda :). 

Ma ütlen küll, ühes korralikus kodus klaverist ju ei piisa!

Ning haldjaid ei ole ka kunagi liiga palju. Üks on vähemalt naljaga pooleks kloun-haldjas, tiivad ka tagurpidi! :)