Saturday, February 20, 2016

Espresso

Kohvi-kohvi-kohvi. 
Meil on ju nüüd juba detsembrikuust alates uus kohvimasin. Ja see teeb nii head espressot. Mmmmmm. Aga mina võtsin jälle ette selle mõtte, et ka kolm kohvi (=espressot) päevas on liiga palju. Ja üritan ühega hakkama saada, kuigi siiamaani on need paar päeva pärastlõunane peavalu garanteeritud. Uh. Tuleb vastu pidada. 
Aga enne kui mul see plaan hästi õnnestub pean kirja panema ühe eksperimendi, mille tegin.
Nimelt oli mul kombeks hommikul kodus vaid kaks kohvi juua. Ja kolmas tuli sellest, et raamatukogu pannaks ca tund aega varem kinni, kui mul vaja lastele järgi minna. Siis ma läksingi kohvikusse selleks viimaseks tunniks (mitte kåull möödunud nädalal - lapsed olid kodused, haiged..). Aga varem. 
Soome kohvi on minu jaoks oma teada-tuntud jälkuses suht võimatu juua. Mõtlesin siis, et teen eksperimendi ja tellin espressot. No siiski enamasti macciatot (kus selgus, et need kaks samas hinnas, sest tegelikult meeldib mulle ikka kohvi piimaga). Proovisin nii läbi neli erinevat kohvikut. Mõnes käisin ka rohkem kui paar korda ning üllatuseks, erines saadud macciato seal hämmastavalt palju. 
Ütleme nii, et kõige rõvedam üllatus oli Muusikkitalos. Espresso tass oli seal imeilus, aga sisu... see hapu ja kibe soome kohvi, mis lihtsalt veidi kangemal kujul. Väääk!
Paaris kohas toodi mulle espresso tavalises kohvitassis. Lihtsalt kohvi kogus ulatas poole tassini... Hmm. Ja maitse... ei suutnud juua. 
Üks seliseid kohti oli Ruoholahti Picnic. Aga seal käisin ka mitu korda, ning paar korda sain isegi täitsa mõnusa joodava macciato. Üks kord oli siis suures tassis - vääk! Ja teine kord oli espressotassis olev jällegi seesama kibe-hapu, aga kange soome kohvi. 
Ainuke koht, kus sain tõeliselt head espressot oli Espressohouse. Kamppis. No kui selise nimega kohas oleks ka ämbrisse astutud, siis oleks ikka täitsa kuri karjas. Õnneks pole see linn ikka päris hukas :) ja mõnes kohas teatakse, et kohvi puhul on kohviubade valik, lisaks muule, väga oluline.

Õnneks see kehva valik kompenseerib kodust ahvatlust ja polegi tuju kuskilt kohvi osta. Ehk siis, oodetavasti saan oma kohvimaaniast, järjekordselt, õige varsti, üle. Kui just pole jälle tulemas neid koduseid päevi, haigete lastega ja selle mõnusa masinaga siin kööginurgas... 


No comments:

Post a Comment