Lumesulalõhn.
Finka nurub, et tuleb hakata jalgrattaga lateaias käima. Aga seda ka sellepärast, et Marika oli talle öelnud, et ta on käru jaoks liiga suur. Tõsi. Siiski sõidame selle käruga kuni lume sulamiseni. Kuigi metroojaamast lasteaeda Finka kõndis. Marikat polnud kohal, ta ei näindki, kuidas Finka kõnides tuli. Aga palusin teistel talle seda edasi öelda. Finka oli uhke. Ja mina ka. Talle meeldib see kärus vedelemine. Liigagi.
Aga kevadel sõidame ratastega. Täna lubasin rattale uue ventiili muretseda. Ja esi- ning tagatule.
Kevad.
Hommikul ärgates on väljas juba valge! Tore! Ja õhtul on ka pikalt. Täna trennist koju tulles saab kindasti veel valge olema. Siis saabki rattaid putitada... Ehk homme juba nendega. Sest kõnniteed on juba lumevabad. Pea igalpool. Ainult palju kruusa. Katsetada tasub ikka.
Jah. Kevad.
Päike särab õues praegugi palavalt. Sulatab lund. Räästad tilguvad. Kuigi hommikul näitas kraadiklaas -6.
Ma armastan kevadet.
No comments:
Post a Comment