Monday, February 1, 2016

Enesekindlaks

Hommikul. 
Enn on esimesena söögilaua ääres ja asub sööma.
Varsti saabub veidi pahur Finka, võtab Ennu söögitooli jalast kinni, viskab pikali ja hakkab hädaldama ja jonnima, et tema tahtis selle tooli peale ise istuda. 
Mulle selline jonn ei sobi ja teatan, et ta peaks end põrandalt kokku korjama, teise tooli peale istuma ja sööma asuma. Veel, et venda ei tohi segada ning tooli nügida - sööjal tuleb lasta rahus süüa. Pealegi, kes ees see mees, ise veetsid kleiti valides aega, nüüd istud sinna, kus vaba koht. 
Nagu arvata, siis sellised sõnad üldsegi ei mõju. Jonn jätkub, selle käigus saab ka selgeks, kui paha on emme ja kui paha on Enn. 
Enn sööb veidike, aga siis tuleb tooli pealt ära.
Küsin, kas kõht on täis. Ütleb, et ei. Viib oma taldriku teise tooli juurde, ronib sellele ja jätkab söömist. 
Kogu seda jama saadab Athena ulgumine. 
Vaatan, ahah, Enn tuli ära. Võtan nüüdseks kasutuselt välja jäänud toolilt istmekõrgenduse ära, nagu ikka teeme, kui söök söödud. 
Lõpuks märkab ulguv Athena, et pink on vaba, aga istmekõrgendus läinud. Hakkab järgmine jorin, kuidas see tuleb nüüd tagasi tuua, sest temal vaja sinna istuda. 
Minul on muidugi sellest pidevast undamisest suht kopp ees ja ei kavatse lillegi liigutada, selliese porisemise-jorisemise peale. 
Aga siis. Vaatan, et Ennul ka silmad märjad ja suu vikerkaares, ning nutuse häälega tuleb sealt:
-Palun pane Finkale tool (kõrgenus) tagasi! Palun aita Finkat!
Ma olen nüüd täiesti rabatud. Teen vist kõike automaatselt. Istmekõrgendus saab toolile tagasi. Siiski taipan veel nõuda, et Finka vennaga ära lepiks, kes tema eest nii rüütellikult seisis. 
Seda ta teebki, kuigi ikkagi veel läbi jonni, vastumeelselt.

Aga kuidas siis nüüd nii? See tüdruk on ju nii selgelt manipuleeriv tips. Ei jäta enne, kui saab oma tahtmise, rulliga kõigist üle. 
Ühest küljest on ju ka tore, et ta on nii enesekindel, oskab oma tahtmist läbi suruda. Siinkohal isegi õpiks talt ise mõne nipi, aga... teistega arvestada võiks ju ka üks noor preili osata. Ei saa selline ülbe printsess olla!

Siis see poiss. Ühest küljest ju tore, et ta teise eest seisab ja hoolitseb, et kõik oleks hästi. Aga igasugusele tibi tülile, jonnile ja manipuleerimisele ei saa ka järgi anda. Juba veerevad ette kujutluspildid, kuidas tsikid talle kunagi oi kui palju kärbseid pähe ajavad... Rohkem enda eest seismist! 

Jah, kuidas kasvatada head meest, kuidas kasvatada head naist. Kas on see soo-erisus või iseloom? Või mõlemat... Aga ma tõesti ei oskagi analüüsida, kas ma käitusin sel hetkel õigesti või valesti - Athena ju sai oma manipuleerimisele soovitud tulemuse (ehk polnud see õige), aga need Ennu vesised silmad ja "palun"... Nendele ei suutnud jällegi mina vastu panna... 

6 comments:

  1. See kõlab nii.. meielikult. Sama on see, et väiksem on järeleandlikum, ehk on üks põhjustest see, et väiksematel on kogu aeg suuremad tegelased olemas olnud, kes on osanud asju nõuda? Võtab mõtlema. Peegelda Athenale ta käitumist, vaata, kas mõjub :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Et siis, soovitad ka toolijalast haarata ja põrandale ulguma kukkuda :)? Olen tegelikult prooviud - paar korda mõjub ja saab nalja. Aga tegelikult ei mõju. Kui ma ka jonnima hakkan, siis läheb vaid hullemaks.
      Samas, sõnadega peegeldamine tegelikult mõjub, aga mul ei jätku sageli rahulikku meelt ja kannatust ja sõnu...

      Aga vanem ja noorem... Võibolla tõesti. Ma küll oma lapsepõlvest ei mäleta, et mulle sageli pähe oleks astutud, kuigi vanema õe krokodillipisaraid küll. Aga, aga, aga... saan siitkohast oma isiklikku psühhoanalüüsi vaikselt edasi teha... Tänud! :)

      Delete
    2. Jah, ma seda soovitangi täpselt või tegelikult vist kõige parem on lihtsalt rääkida sama juttu, mida sa muidu räägiksid, aga sellise vinguva hääletooniga. Mõjub selliselt, et emmeee, ära vingguuuu :) Aga mina mõtlesin, et me täna mõlemad vingume. Kui ei, siis räägi sina ka rahulikult, et ma aru saaksin. Ja siis saab juba päeva jätkata. Enamikel kordadest :P

      Ja kui ei saa, siis võib lihtsalt erinevaid lähenemisi proovida, ma teen tavaliselt lapsega 1:1, võtan ta olukorrast ära ja küsin, et mida ta täpselt tahtis ja kas see on võimalik kuidagi saada ja kas ta suudab edasi käituda viisakalt, sest väike vend (suur vend) ei taha temaga samas toas olla, kui ta selliselt käitub. Aga seda ainult seetõttu, et mul on kogu maailma aeg kasutada..

      Delete
    3. Hmm, esimese näite puhul mul kogemus, et kui see kõik naljaks ei suuda pöörduda, siis siin kodus pigem kasvab tots. Aga võibolla mul puudub ka piisav näitlejameisterlikkus. Lihtsam on mitte sellesse rolli astuda.

      Ja see teine näide ehk oligi see, mida üalpool olevas jutus üritasin saavutada. Küll mitte teisest lapsest eraldudes. Ja see väike vend mängiski mäkra, kes ei suutnud oma "minuga nii ei käituta" rolli jääda. Aga see oligi vist palju loodetud. 1:1 on siin vast see võtmesõna!

      Aga tegelikult olen seda juttu ka muudes olukordades Athenale tulutult rääkinud... No näiteks, et "tädile meeldivad küll su kallistused, aga mitte, kui sa tal seljas turnid ja temaga mürada tahad. Nii ta saab ju haiget. " Kui see "tädi" ikka iseenda eest ei seisa, siis... Ja millegipärast juhtub, et see plika on lihtsalt nii pealetükkiv, et inimesed jäävad talle alla. Ka täiskasvanud. Sest ta on ju nii armas ja tore haldjake, kes oskab kõigile kallistusi ja musisid võluda. Kuni...
      Aga eks näeme, kuidas need piirid paika loksuvad. Ma siiski loodan, et temast ei saa mingit teerulli ja räuskavat kamandajat. Kuigi jah, samas on mul ju ka hea meel, et ta pole üldsegi selline, kellele keegi teine võiks pähe istuda.

      Delete
  2. Tead, see on lõpuks minu arust ikka kord nii, kord naa. Küll tuleb aeg, mil Enn ka õe elu raskeks teeb oma nõudmistega. Meil on ju näiteks just need suuremad järeleandlikud ja mõnikord ma täitsa tunnen, et poisid üritavad minu ja Totti vahelisi kismasid lepitada, sest mina jonnin ka (see on just sedasorti asi, et no vat ei anna järgi, kui sa niimoodi käitud), samal ajal teades, et targem (!) annab järele.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, eks peb kuidagi tabama selle tasakaalu iseloomu ja ealiste erisuste najel. Et poleks pidev ühepoolne pähe astumine ja teise poole alla andmine. Elame näeme. Samas see lause on ju ka.. "targem annab järele", mitte "tagem annab alla"...

      Delete