Miksid

Küsimused, küsimused, küsimused. Finka on viimistlemas oma küsimuste esitamise oskust. Küsimusi on ta, muidugi, juba ammuilma esitanud, aga viimasel ajal tundub, et need on muutuud selliseks, et peab ikka pead murdma, enne kui oskad vastata. 

- Milline sina välja nägid, kui sa olid beebi?

- Kuidas inimesed surevad?

- Kuidas lapsed emme kõhust välja saavad?

- Miks lapsed issi kõhus ei kasva?

- Miks on issil nibud?

- Mis tähendab 50ndad? (M näitas vanu perekonnapilte)

Ja veel ja veel ja veel...

Ja siis veel igasugu asjade kohta... 

- Mis see on?

- Mis sellega tehakse?

- Mis tähendab.... (ükskõik mis varem harva kuuldud või loetud sõna)?

Ja nõnda edasi... ja kõike peab, muidugi, mitu-mitu korda üle küsima. Küsima emmelt ja küsima issilt. Ma kujutan ette, et tal on tegelikult päris põnev kuulata, kui igakord on vastus veidi erinev (või ka sama), et niimoodi kinnistada oma teadmist. 

See on põnev. Põnev, mida ta kõike teada tahab. Põnev ka, millele ma oskan ja ei oska nii hästi vastata. M tundub veelgi rohkem segaduses olevat. 

Eile luges M Finkale palve peale numbreis 1-st kuni 1000-ni. Athena istus ja kuulas vaikselt. Lõpuks ütles: "Sa unustasid 100 ütlemata". Muidugi ei unustanud, aga see oli ju juba 900 numbrit tagasi. M miskipärast uuesti lugema ei hakanud, et väidetavat viga parandada :).

Edit (03.03.2016):
Eile ta küsis: Miks on suus märg? (ihihiiiiiii)