Athena küsis seda täna hommikul.
- Miks me räägime eesti keelt, aga ei ela Eestis?
- Aga issi ei räägi ju Eesti keelt.
- Miks me siis Inglismaal ei ela?
- No issi ei ole tegelikult kunagi Inglismaal elanud (see oli mul ju tegelikult väike vale), aga ta räägib inglise keelt. Meie elame hoopis soomes, aga soome keelt ei räägi.
- Aga siin räägitakse ju soome keelt. Naabrid räägivad. Mina oskan ka paar sõna soome keeles.
- Mis sa siis oskad öelda?
Siinkohal jäi vestlus poolikuks, sest Athenal ei tulnud soome keelseid sõnu meelde. Bussist pidi ka hakkama välja astuma
Mina veel mõtlen. Huvitav, et tal on tekkinud mingi seos riigi nime ja keelega. Et on Eesti, kus räägitakse eesti keelt ja Soome, kus räägitakse soome keelt. Eks ma olen seda vist mõnel korral maininud ka... Eks ikka, et tänaval ja metroos tuleb öelda "anteeksi" ja "kiitos", kuna siin räägitakse soome keelt ja kui Eestis oleme käinud, siis on teist moodi ja... M-iga uurivad nad sageli koos atlast.
Ma sattusin veidi paanikasse. Millegipärast. Ma miskipärast ei taha, et tal oleks selline seos. Kuigi ma tean, et see on olemas niikuinii. Aga see on kuidagi liiga labane. Nii ei ole ju päriselt. Või on?
Mul on huvitav, miks see sind paanikasse saatis. :)
ReplyDeleteMa ise arvan, et ilma maata keelel on raske. Ma tean ainult jidišit, ja ka see on saksa keelega nii sarnane, et ehk ei olnud raske mitte unustada. Armeenia keel on ka hea näide - armeenlasi on väljas 3 korda rohkem, kui sees, ja nad põhimõtteliselt on huvitatud keele säilitamiseks, aga see ei lähe neil nii perfektselt, pealegi nad ikka savad Armeenias käia keelt uuendamas.
Ma tahan öelda, et sa ei pea riigis olema, et keelt emakeelena rääkida, aga see riik/riigiosa/küla, kus enamusel on see keel emakeelena, peab eksisteerima, muidu on lootust vähe, et see keel säilib.
Noh, ivriit suri välja, ja siis, kui Israeli moodustati, seda taastati kirjaallikatest, ja nüüd on see terve riigi keel, ja jidišit enam ei räägitagi, aga oluline oli, et moodustati riik (hullult passionaarne ka lisaks)
Ikka rohkem on neid riigita keeli - baskid, igasugu ugrimugri rahvuskeeled, mis küll vist pigem kiratsevad venemaal, aga tornio ja inuitid. Mingi autonoomia on neil, muidugi, siiski olemas. Selles suhtes on muidugi õigus, et institutsioonid ikka toetavad keele säilimist - riik kui institutsioon.
DeleteLihtsalt see variant, et üks riik ja üks keel on primitiivne. soomes ju ka tegelikult rootsi keel, mis Rootsi rootsi keelest suht erinev... kuigi sama... Aga noh, eks see detailidesse minek tuleb. Primitiivsest kompleksemaks :)
Noh, ma tahtsin öelda, et keele jaoks on vaja maad (instituaneeritud või mitte) (kus seda keelt enamus emakeelena räägib) :) Maale küll keelt ei ole vaja. USAs ei ole oma keelt nt.
ReplyDeleteKas on ikka vaja maad? Inimesi on ikka vaja, nemad räägivad. Mustlased ja muud rändrahvad...
DeleteHuvitav, et sa ei arva, et riik kui institutsioon (või autonoomne piirkond) just aitab keelt elus hoida - vaja ühiseid arusaamu ja termineid riigi toimimiseks, kooliharidut ülal hoida jne.. Selles osas tal on just keelt vaja, et kodaniud saaksid üksteisest aru ja mõistaksid reegleid ja poliitikat. USAs on ikka valdav keel, kuigi võibolla neil pole sellist määratletud "riigikeelt", rootsis on ka ametlikke riigikeeli palju, nad nimetavad neid vist "ametlikeks vähemuskeelteks", aga see tähendab,e t ametiasutustes võid neid keeli endaga suhtlemiseks nõuda. Praktikas võid ka muid keeli seal tegelikult nõuda, ka araabia keelt jne.
Ma mõtlen ka ju, et suurtes linnades, kus erinevaid keeli palju võib ju ikka suhtlema jääda vaid omas keeles. Näiteks nagu meie - soome keelega pole meil mingit seost (ok, poes ja ühistranspordis, aga mitte mingit sisukat vestlust), sest alguses polnud vajadust ja nüüd enam pole mõtet. See ei tähenda, et pole inimesi kellega suhelda. Rootsi keeles, inglise keeles ja eesti keeles... Ma arvan, et selliselt oma keelt püsivana hoida pole keeruline ja see on suht tavaline paljude suurlinna inimeste jaoks. Kujutan ette, et Berliinis on palju türklaseid, kes ei kuule igapäevselt saksa keelt ja suhtlevad igas eluvaldkonnas vaid oma keeles... või Londonis poolakaid või...
Ma just mõtlen, et pole vaja maad/riiki aga on vaja inimesi.
Sul tulid head näited meelde! Ma kohe hakkasin mõtlema, mis oleks nt. Berliini türklastega, kui mingil põhjusel Türgi riigi enam ei oleks? Täiesti huvitav mõtte.
ReplyDeleteMulstlased on küll hea värvikas näide, huvitav, et nad mulle enne meelde ei tulnud. Siiski mulle tundub, et nad on pigem erand. Plaju rändrahvaid üldse on? Ei tea
A vot kuidas sulle meeldib: pikendasin Marta elamisloa. Ankeedis on uued punktid, märgatud tärnikesega, et ei olevat kohustuslikud: rahvus ja emakeel. Jätan täitmata. Ametnik, kes ankeedi vastu võtab, küsib ikka järgi. Ütlen, ei ole ju kohustuslik. Tema vastab, et tema peab ikka midagi täitma, muidu ei lase tal programm andmeid salvestada. Hm. Ütlen, seda ja seda, ja seda ja seda. Tema ütleb: ei, nii programm ei lase. Peab olema ainult üks valik.
ReplyDeleteMul on veidi kahju, et ma seda ankeeti siiski sisse andsin, ei hakkanud õiguste eest võitlema ja protesteerima. Mõtle ainult. See on nõukaaja 5. punkt ju.
Jah... M kirjutab sellistes olukordades alati, et ta on rootslane (ihihiii).
DeleteAga jah, selline ühe valiku eeldus on muidugi kahjuks tavaline, eriti Eestis.
Aga miks seda üldse küsida? kas see on protokolleritav kategooria? ja kas mul ei ole õigust seda salata...?
ReplyDeleteMa ei teagi. Praegu ei tule isegi meelde, kas mujal kui Eestis seda küsitakse... Kodakontsust küsitakse küll ja siis on ju selgem, mida panna. Eestis küsitakse seda vist statistika jaoks ja oma viga siis, kui neil tulemused lörri lähevad, et ei oska küsimusi esitada (vastusevariante pakkuda).
Delete