Koristamine

Koristamisega on mul selline ebameeldiv suhe. Väga monus on, kui kodu on korras, aga see protsess ise... nagu viskaks vett merre. 

Viimasel ajal olen ikka üritanud hoida rutiini - nädalavahetusel koristan! Täna siis oli see päev. Tegelikult oli vaja hommikupoolikul veel ellu viia üks mu nädala sees antud lubadus (endale). tuli minna metsa. Sinna siis kõigepealt suundusime. Jooksujalu, et saaks sellest segadusest eemale. Jooksujalu, et see tolm ja mustus ei jõuaks enne ajudesse (M juba mainis, et ehk täna unustame koristamise... tal lubasingi, sest komberdab ja rögiseb siin juba mitmendat päeva).

Metsas oli mõnus. Hulkujateks mina ja lapsed ja Esta. Viimati, kui käisime oli veel palju-palju lund maas (kuigi see oli vaid 3 nädalat tagasi... ), aga nüüd sai juba väikesi radasid avastada. Mustikavartel avanevaid lehti uurida. Jänesekapsaid otsida. Kaljunukkidel turnida. Kord juhatas teed Enn, siis Finka, siis Esta... 

Esta sai ka oma esimese kevadise ujumise tehtud. Jääd ju enam polnud. Minu üllatuseks ta polnudki sellest niiväga vaimustuses. Õige pea hakkas tegema nägu, et teda üldse ei huvitagi see pulk, mille ma vette viskasin. Olgu siis. Alustama peabki vähehaaval. 

Koju jõudsime. Koristama hakkasin. Kogu see hooajaline mustadest karvadest koosnev vaip (sa oled ikka väga kallis, Esta) sai tolmuimejasse tõmmatud ning põrandad isegi üle pestud. Voodilinad vahetatud. Vannitoad küüritud. Ja kui valmis, siis oli küll hea olla..

Kinnistasin oma teadmist heast viisist, kuidas lapsi multikate vaatamise asemel loomingulisi mänge mängima panna. Tuleb lihtsalt öelda, et ennem ei saa multikaid vaadata, kui mängutuba on koristatud. Neil on suhe koristamisse veelgi hullem kui minul. Koristamise-mootor ei taha kohe üldse töötada.  "Minu mootor ei tööta," see on Aenease väljend. Eriti seetõttu, et koristamise käigus sattuvad ju kätte kõik need omaenda mõnusad mänguasjad, millega polegi lasteaiapäevadel pea üldse mängida saanud. Ja siis toimuski hoopis miskit muud. Kõva joonistamine. Puzzlede kallal pusimine. Klotsidest tornide ja aedade ehitamine. Kummituse mängimine (reedeseks kostüümipeoks olin lastele klassikalised lina-kummituse kostüümid teinud. Athena suurel nõudmise, ta on viimasel ajal üldse suur kummitusefänn, põhiline unejutt käib selle teema ümber ja mul lähevad küll vahepeal ihukarvad püsti, mis nad M-iga kõik kokku jutustavad). Ja vee ja veel ja veel. 

Mängutuba oli kokkuvõttes hullem kui "koristamist" alustades. Aga missiis. Neil oli tore. Homme jälle päev, siis aitan ehk isegi veidi kaasa... Vähemalt kamandamisega. 

Veel üks tore üllatus oli õhtul Ennu poolt. Õhtusöögi aeg hakaks liginema ja kutsusime lapsed sööma. Olin lauda juba veidi katnud. Enn tuleb, vaatab lauale ja ülteb, mida kausis märkab: "Salat!", seejärel suundub kohe nõudekapi poole ja toob kõigile salatitaldrikuid (mille ma olin ära unustanud). Ohoooo, kui tore! Lauakombed, ehk siis igaõhtused õhtusöögi kombed, on meil siin küll nii reeglipärased, et lastel kõik selge nagu seebivesi. Kui on salat, siis on ka salatitaldrikud. Nii on.

Küll oleks hea, kui koristamine oleks sama selge. Aga kõike siin elus ei saa ka ideaalseks timmida.