Nädalavahetusel käisid sugulased külas. Lapsed nägie esimest korda oma nõbu. Teist nõbu pole siiski veel näinud. Imelik, et nii-nii mitu aastat möödas ka sellest, kui mina teda viimati näinud. Muidugi veelgi kummalisem, et sellest väikesest tüdrukust on vahepeal kasvanud tiinekas. Üks äärmiselt huvitav tiinekas. M-i õde ja isa olime siiski tihedamini näinud.
Äge oli ka, et inglise keelt oli (ja loodan, et see ka nii jätkub) me kodus kuulda hoopis rohkem. muidugi külaliste suust, aga ka Finka ja Ennu suust. Ma juba veidi muretsen, et kuna meil puudub eriline inglisekeelne tutvuskond siin - just laste mõõtmes - ning M-iga ajaveetmine on ikka kõvasti lühem kui minuga või lasteaia kaaslastega, siis see inglise keel neil kiratseb. Aga nüüd justkui lõi väheke särama. Vaatame siis, kuidas seda rohkem hõõgumas hoida.
Sugulased olid toredad, ilm oli tore ja superpäikseline, aeg oli tore ja, muidugi, päeva tähtsündmused - õhtusöögid - olid ülimaitsvad. Mmmmm.
No comments:
Post a Comment