Keelespetsialist

Täna oli lasteaias arenguvestlus. 

Lisaks meie laste personaalsele kasvatajale Marikale, ja meile kahele lapsevanemale, osales vestlusel ka keelespetsialist (kielitukilastentarhanopettaja) Pia. Uurisime ja puurisime siis igasugu keeleteemalisi teemasid alguses. Ega midagi eriliselt uut kuulda ei saanud, aga mul oli ikka hea meel, et ta käis. Vahel on lihtsalt mõnus oma mõtteid arutada inimesega, kes on sel teemal spetsialist. Siis on endal ka nii hea ja tark tunne. Panen mõne punkti kirja, mille olulisust ta rõhutas:

- Peaksin igapäevaselt lastele järgi minnes uurima, mida päeval tehti. Ja kasvatajad peaksid siis, loomulikult, igapäevaselt päeva ette kandma. Siis saan koduteel või ka kodus lastega seda eesti keeles läbi arutada. Nii kinnistuvad teadmised erinevates keeltes. Tegelikult on Marika seda mulle mitu korda varem rääkinud (samalt Pialt kuuldud jutt), aga kuidagi ikka on see järgi minek tavaliselt selline kaootiline ja tahaks kiiresti minekut teha - näha on, et kasvatajad päevast väsinud ja ise ka tahaks koju või lihtsalt lastega mängida, mänguväljakule, mujale... Tegelikult peaks aega võtma ja uurima ja küsima, mida tehti, mis juhtus. Kui seda koduteel lastelt küsin, siis vastab Finka reeglina: "See on saladus." Mis on tegelikutl selge näide, et ta ei oska teise keelde panna juhtunut või on ka lihtsalt väsinud või on lihtsalt päeval olnud palju emotsioone ja ei mäleta, mis oli või kunas... Aga kui olen küsinud konkreetsete asjade kohta, mida teadsin, et nad tegid, siis tuleb tal küll meelde. Saan konkreetsemalt küsida ja siis on ka lastel lihtsam vastata.  

- See on loomulik, et mõned teemad on ühes keeles lapsel selgemad kui teises keeles. Ja siis ka mõni teine teema jälle teises keeles. Seda näen praegu selgelt Ennu pealt, kel on mingid mängud ja tegemised ühes ja mingid teises keeles. Mingid väljendid on selgelt ühes keeles ja teised teises keeles. Kui vaja keelt muuta, siis justkui tõlgib neid ühe-keele väljendeid (lause-ehituse vigadest saab aru). Lennuki-teemad on inglise keeles päris head :).

- Keelte eristamine on lastel reeglina väga oluline. Et oleks selge, kellega mis keeles. Seda näeb hästi Athena pealt, kes keeldub M-iga rootsi keelt rääkima - justkui ei saa arugi, kui ta midagi ütleb, küsib. Samuti ei taha Finka lasteaias inglise keelt rääkida, isegi kui küsitakse vaid mõne sõna tähendust teises keeles (kuigi minumeelest varasemalt tal seda tõrget polnud). Ja kui mina räägin kellegagi inglise keeles - näiteks arstiga - siis on Finkaa ka väga tagasihoidlik ja tal võtab ikka aega, et ise suhtlema hakata. Kusjuures, vahepeal oli vist küll rohkem ka seda, et arutasin Finkaga, mis üks või teine asi ühes või teises keeles on, aga viimasel ajal on seda arutelu vähem. Kuigi ta oskab küll kohe küsimuse ümber sõnastada, kui mult midagi uurib ja ma ütlen, et küsi issi käest. 

- Head soovitused, kuidas keeli arendada olid loogilised, rääkida lapsega personaalselt, seletada asju, pilte, lugeda raamatuid, paluda etteloetust kokkuvõte teha, arutada, mis on pildil, mis toimus loos. Ja seda siis võiks ka teha erinevas keeles - sama pilt ja erinev keel, sama lugu ja erinev keel. Praegu tuli pähe ka mõttesse ka harjutus, mida võiks proovida - ma loen lastele midagi ja nad teevad mulle kokkuvõtte ja siis teevad veel M-ile ka kokkuvõtte. Ja vastupidi.

- Kui laps ütleb midagi valesti, kas vales keeles või on lauseehitus vale või mõne sõna vorm vale, siis ei tohi kindlasti öelda, et see on vale või muud negatiivset tagasisidet anda. Ma saan sellest nii aru, et negatiivne tagasiside loob negatiivse assotsiatsiooni keelega ning laps võib siis üldse trotsist mitte seda keelt rääkida, mis tal niikuinii (ema-isa arvates) välja ei tule. Ma ise oleks ka selline trotsija. Valesti läinud fraas tuleks lihtsalt öelda õigesti üle: "Kas sa tahtsid küsida .....?" Niimoodi me igapäevaselt toimimegi tavaliselt. Üksteise jutu üle korrutamine käib. Finkagi on paras parandaja, nii Ennu, teiste laste  kui ka minu jutu korrigeerija  Nii laps pidevalt kuulab ka õiget vormi-sõna-lauseehitust-jne ning pika peale jääb see talle külge. Ka sellistes olukordades, kui Enn ainult ägiseb ja näitab näpuga millelegi, siis uurin: "Kas sa tahad mult paluda, et ma sulle piima kallaksin?" Vahel pakun ka mõttetusi, lihtsalt nii nalja pärast, sest eks Enn ikka teab küll kuidas ja mismoodi viisakalt küsida. Vahel ta lihtsalt loodab ägisemisega oma tahtmist saada. Vahel on lihtsalt laisk või päriselt väsinud. 

Eesti keel on Ennul pregusel hetkel kõige parem. Seda nägin ka nädalavahetusel, kui paar tundi lapsed sugulastega mängima jätsin ja kui tagasi tulin, siis Enn oli kohe ülirõõmus ja jutukas - rääkis ja rääkis ja rääkis, lõpuks ometi eesti keeles. Isegi, kui Finka vedu võttis (nädalavahetusel) ja vahepeal inglise keeles mängis, siis Enn ikka vastas eesti keeles. Marika väitis, et rootsi keelt oli Enn alles nüüd viimase kuu aja jooksul rääkima hakanud. Varem oli pigem vait ja kuulas, aru sai küll. Nojah, eesti keelt hakkas ta rohkem sügisest rääkima... inglise keelt ka kuskil vahepeal ja praegugi pigem vähem. 

Athenal on eesti ja rootsi keeled väga head. Viimase kohta saime täna ka Marikalt kinnitust, sest kuna ta kodus seda ei räägi ja keeldub rääkimast, siis ega me teagi, kuidas ta suhelda oskab. Inglise keel on tal minu hinnangul kõige kehvem, kuigi viimasel ajal on seda ka rohkem hakanud tulema ning õhtuti otsib ta väga M-iga kontakti ja võtab teemasid üles, mida arutada, isegi, kui M on puruväsinud.

Aga muidu... kogu see arenguvestlus. Kestis 1,5h, aga ega me eriti midagi uut selgeks saanud. M oli pärast päris pahane, et selline aja raiskamine. Soomlased on tema jaoks selgelt liiga aeglane rahvas (nagu minagi õhtuti väsinud peast - ütlen ühes minutis kolm sõna) ja Marika võttis ikka väga rahulikutl ja mämmutades kõike. Aga noh, vähemalt tehtud ja ikka miski vahekokkuvõte olemas. Sügisel jälle :)