Tuesday, April 19, 2016

Pizza

K: Kuidas teeb Mike pitsat?

V: Kõigepealt on vaja kirge. See on kõige olulisem komponent. Kui kirge pole kuskilt võtta, siis ei tasu pitsa tegemist alustad (siis ei tasu tegelikult üldse süüa teha, ka kohvi mitte). Kui kirg on olemas, siis võib teisi komponente otsima minna. Mõnda on lihtsam, mõnda raskem leida. Koguste jaoks ongi seda kirge vaja, mingit juhist saan siia kirja panna, aga palju jääb ikka enda teha.

Taigen:
1.) nisujahu (mitte väga peenikeseks jahvatatud, rootsi keeles on paki peal "halvgrovt", aga kuidas see siis eesti keeles on?)
2.) durum nisujahu
3.) extra neitsi oliiviõli
4.) vett
5.) valget veini
6.) pärmi

Et teha umbes 2-3 plaadipitsat (oleneb, kui õhkeselt taigna pärast jaotad), tuleb käituda nii:

1. Võta suur kauss taigna tegemiseks 

2. Kalla sinna oliiviõli. M näitas, et seda tuleb teha nii, et hakkad kallama ja teed käega mõnusa ringi - supsti (kogust ei oska öelda, aga nii silma järgi, kirega!)

3. Seejärel oleks hea segada valmis pärm. Otsida anum, kuhu saab mõõta ka 0,5l vedelikku (näiteks mõõdikutops). Sinna lisada kõigepealt 0,1l valget veini ja siis lasta kraanist vett, nii et kogu segu oleks ca 35 kraadi C. Arvestada tuleb siis, et vein on külmem, seega võiks kraanist tulav vesi olla veidi soojem, kui 35 kraadi. Sinna lisada toore pärmi pakkist umbes 2/3 pärmi ja segada hoolikalt, et pärm lahustuks.

4. Panna kaussi õli peale jahu. Jahu tuleb panna ka nii silma järgi, umbes 75% tavalist ja 25% durum nisujahu. Aga jahu saab sõtkumise käigus juurde lisada, vajadusel. 

5. Sõtkuda kokku jahu ja pärmivedelik. Niimoodi masseerida ja masseerida kuni kõik vedelik on taignas. Ja siis veel masseerida. 

6. Taigen peab jääma seest märg, aga väljaspoolt mõnusalt kuiv. Mida rohkem ja kauem sõtkuda, seda paremaks taigen muutub. Vahepeal võib lasta ka teistel pereliikmetel teha jõuharjutusi ja taignat poksida (puhtad käed!) Seda võiks teha vähemalt pool tundi. Sõtkuda-sõtkuda...

7. Seejärel tuleb panna taigen kerkima. Tuulekindlasse, toasooja kohta. Kindlasti tuulekindlasse!!! Meil läheb see ahju (muidugi mitte sisse lülitatud!). Võiks kerkida vähemalt 2h, aga kui väga nälg, sis ka 1,5 piisab.. ja võib kerkida ka 4h või teed hommikupoolikul juba taigna valmis, et siis õhtul pitsat teha... 6h...

NB! Taignale ei tohi lisada soola, see rikub kerkimisprotsessi!

Lisan pildi, milline peaks olema sõtkutud taigen:

7. Kui kerkimine ära oodatud, siis tuleb taigen ahjust välja võtta (panna kuhugi, kus ta tuult ei saaks - õhuaken köögis kinni!) ja panna ahi eelsoenema. Valida tuleb kõige kõrgem temperatuur, mis ahi suudab toota. Meil on see vaid 275 kraadi, aga ideaalne oleks nii 400-ligi. Igatahes, maksimum võimalik!

8. Seejärel on vaja otsida välja järgmised asjad:

Kate:
7.) hakitud tomatite konservid (parim on MUTTI polpa, teised on vesised). Kindlasti mitte kasutada maitsestatud konserve (küüslauk, basiilik... ), need rikuvad pitsa ära, tegelikult rikuvad iga toidu ära - miks neid üldse toodetakse!!!??? 
8.) sool
9.) extra neitsi oliiviõli
10.) mozzarella juust. Kasutada itaalia mozzarellasid, äärmisel juhul saksa (Zotti müüakse eestis). Kindlasti mitte Extra või Vigala mozzarellat - need ei sula pitsa peal õigesti)
Kui teha muud, kui margheritat, siis võib peenikeseks lõigata ka shampinjone, paprikat, zuccinit... Nendega tuleb hiljem arvestada, et tekitavad ahjus niiskust ja pitsa valmib kauem. Kindlasti, kindlasti, kindlasti (!!!) et panda pitsa peale ananassi ja kana liha. Sellele pitsale on need vaid puhas solvang! Aga kõigi lemmik on alati margherita - see on kindla peale minek!

9. Otsida välja kauss tomatikonservi maitsestamiseks

10. Maitsestada konserv. Kallata konserv kaussi (üks pitsa = üks 400ml konserv, ehk siis, kui teha kolm pitsat läheb 3 konservi). Lisada konservile oliiviõli - jälle selline sups nagu ennist taignale, tunde järgi, kirega! Lisada soola. Lisada palju soola. Arvestada tuleb, et see sool peab soolama ka taigent ja mozzarellat. Lisa ja maitse. Kui tunned, et võiks olla juba parajalt soolane, siis pane samapalju veel - nii ütles M. Sool on oluline, et pitsa maitseks hea. 

12. Haki mozzarella väikesteks kuubikuteks. Tillu-tillukesteks. Üks pitsa - üks mozzarella. Kui kohe rohkem lahti lõigata, siis on hea neid eraldi hoida, et oleks ülevaade, palju ühele pitsale jagada. (Kes juustu ei söö, siis sobib margherita väga hästi ka ainult tomatikastmega)

13. Ahjuplaat välja võtta.  Esmalt pannile õli, oliiviõli (extra neitsi). Seda tuleb jälle tundega panna. Aga nii, et kataks kenasti ahjuplaadi ja seda saab köögipaberiga laiali ajada. Kindlasti ei tohi kasutada küpsetuspaberit - see tekitab taigna alla niiskust ja pitsa ei jää mõnusalt krõbe. 

14. Nüüd taigen plaadile. See ka omaette kunst. Tuleb võtta kolmandik taignast ja ajada see esmalt käte vahel võimalikult laiaks tükiks. Kui juba plaadil, siis hakka sõrmedega tupsutades seda laiali ajama. Kindlasti mitte rullida! Rullimine muudab taigna struktuuri ehk siis kerkimisvõimet (seda tehaks jah suurtes pizzeriades, et aega võita, aga kodus võiks ju ikka kirglikult ja tundega!). Oluline on, et taignasse ei tekiks auke või väga õhukesi kohti - sealt läheb kaste hiljem läbi. Siin on pilt, kuidas taigent jaotada:

15. Taignale peale jaotada tomatikastme-segu ja selle peale mozzarella tükid. Ühtlaselt.

16. Ja siis, ahju - loodetavasti on ahi selleks ajaks kuum, kõrgete temperatuuride moodustamine võib võtta päris kena aja. Kui pole veel kuum, siis oodata, aga mitte lasta küpsemata taignal, jällegi, tuult saada.

17. Pitsa peaks küpsema umbes 10min. Heaks tundemärgiks on, kui mozzarella hakkab peal kuivama - alguses ta sulab ja mullitab -  ja kui pitsa servad juba liigagi pruunistuvad (pea kõrbevad). 

18. Pitsa välja jahtuma tõsta ja sööjad lauda ajada.

Nüüd läheb veel vaja, vastavalt maitsele, vahel ei lähegi vaja:
11.) basiilikut. Lehti juppideks tõmmata ja pitsale laotada (kui see veel on söömiseks liiga kuum, siis basiilik mõnusalt maitsestab seda veel)
12.) veel mozzarellat, viiludeks lõigatult (seda tasuks ka lisada just ahjust tulnud pitsale, et see veel veidi sulaks, eriti rammus margherita siis!)
13.) penikesteks viiludeks õigatud parma sinki või specki või salaamit
14.) rucolat

Ja siis rulliku või kääridega pitsa juppideks jagada ning süüa! Pitsa tuli välja väga hea, kui põhi on mõnusalt krõbe ja krõmps, aga samas taigen on hästi kerkinud ja pehme. M ülteb, et oluline on ka sool!



Minu meelest sobib rucola pitsa peale ülihästi. Seda õppisin ühes Rooma "pizza al taglio" söögikohas. Mmmm.

Nautida!

2 comments:

  1. Hurra-Hurra! Sel postitusel on võimaulus saada ka väljaspool blogilugejatest popiks. Vaata mõne aja pärast blogikülastuse statistikat;)

    Ausat, suured tänud

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ihihii, tahaks siis ka proovimas käia, kas krõbedusega pannakse täppi :)

      Delete