Thursday, September 10, 2015

Ära küsi

Ära küsi inimese käest:
-kust oled sa pärit?
-Kus on su juured?
kui sa ei ole valmis ära kuulama kogu tema elulugu. Kui sa/te ei kavatse istuda siin nüüd nädala või paar ja arutada iga detaili ta elust. 
Ära küsi neid küsimusi. Eriti ära küsi neid enda jaoks võõrastelt. Kellega pole klappi ja aeg, et minna süvitsi. Ära parem küsi. 

Nendele küsimustele pole ühesõnalisi vastuseid. 

Olen Eestist. No mida see ütleb? Mitte midagi. Ehk ütleb seda, et oskan eesti keelt. Aga siis küsigi: kas oskad?
See ei tähenda, et mul on hümni sõnad peas. Et mulle meeldivad rabad ja laukad. Et ma tunnen küünarnukitunnet iga eestlasega, kellega kohtun - väike riik ju. Et ma tean, mis on skype. Et mulle meeldib Arvo Pärdi muuskia. Et ma söön hea meelega kama. 
Ei tähenda hoopiski mitte.

Mu ema oli ameeriklane. Jällegi. No mida see ütleb? Ehk ta inglise keel ei ole briti aktsendiga. Aga miks mitte olla? 
See ei tähenda, et mulle meeldib süüa palju rämpstoitu. Et ma ei tunne maakaarti, rääkimata et oskaks vahet teha erinevate Ida-Euroopa riikide vahel. Et olen loll ja kergeusklik. Et ma olen pealiskaudne ega suuda süüvida detailidesse.
Ei tähenda see seda ega muud, mida võik eeldada. 

Ära küsi neid, sest ma tean, et sa küsid neid vaid selleks, et panna see (võõras) inimene paika. Panna ta paika mingis omas kitsarinnalises stereotüüpide süsteemis. Oma väiksesse maailmpilti. Oma eelduste keerisesse. 

Nendel küsimustel pole mõtet. Inimene pole rahvus, inimene pole päritolu. Inimene on unikaalne. Oma tõekspidamiste ja lähtekohtadega. Inimese arengut ja kasvamist on mõjutanud kõik muu maailm, mitte ainult kohalik rahvakultuur. On raamatud. On internet. On lennukid ja muud rändamisviisid. On teadmised.. On emotsioonid ja on inspiratsiooniallikad, mis küündivad lõpmatusse. 

Seepärat. Ära parem küsi. Lühike vastus on vaid soe õhk, mis vastaja suust tuleb, ei enamat. 

3 comments:

  1. Küsin ikka. Meil laeva remontimas käinud mehhaanik küsis, kus saab käsi pesta ning vastasin talle oma puises norra keeles, mille peale mehaanik küsis, et kas olen Eestist. Juttu jätkus Antoniga kauemaks.
    Katusel toimetavad ehitusmehed tundusid suhtlevat vene keeles, katuselt alla tulles küsisid nad minult, kust mina pärit olen. Selgus et üks nendest Toomas Kehrast, kellega tegime peale tööpäeva väikesed ölled.
    Pöhjuse eelarvamuseks leiab alati ning küsimuste kaudu suheldes on nendest vöimalik üle saada vöi nendele kinnitust saada

    ReplyDelete
    Replies
    1. No aga teiil tundus olevat ju aega üksteisesse süüvida. Teisel juhul ehk ka aru saada, mis keeles võiks suhelda...

      Samas on sul õigus. Kes tahab teist solvata, see leiab alati viisi.

      Delete
    2. Mul oli tegelikutl ka see mõte, et vahel võib solvata inimest ka ise märkamata. Tajumata teema tundlikkust.
      Aga ma ei tea, võibolla siiski tehakse meelega liiga. Ikka loodan, et mitte.

      Delete