Mulle väga meeldivad külalised. Tulgu aga külla, kes tahab. Nii mõnus on juttu puhuda. Nii mõnus on koos süüa teha, süüa-juua. Õues jalutada paar tiiru. Minna linna või kuhugi. Teha sauna. Mõmiseda rõdul. Hommikul pannkooke küpsetada kõigile või putru keeta. Milleks vaid soovi.
Mulle meeldivad külalised, kes tunnevad end minu juures nagu kodus. Julgevad kapist teepakke otsida. Ei võta tükki külest endale voodi ära tegemine või küsimine, et kust käterätikut saab. Ei pahanda, kui kaon vahepeal tunnikeseks lapsi magama sättima või kui tahavad ise kuskil tugitoolis raamatusse süüvida, palun väga! Tulge, tehke olge. Nii tore.
Mulle meeldib, kui mu kodus on natuke seda välist. Seda teist inimest, kes tuleb ja räägib teisi jutte ja on teise olemisega, kui meie endi pere. See on nii põnev.
Aga samas, Ma tean, et ma alati ei jaksa. Vahel tahaks lihtsalt oma voodis oma teki all olla ja mitte mõelda sellele, et kellelegi tuleks veini pakkuda või öelda, et muidugi võib hambapastat võtta. Vahel lihtslt ei suuda. Ei taha mitte kedagi näha. Tahaks oma põnnid omale kissu tõmmata ja lihtsalt olla. Omaette.
No comments:
Post a Comment