Tuuseldasin oma riidekapis ja avastasin karbitäie vanu ehteid - nii tore neis nostalgiahetkedes sobrada. Kõrval oli veel kotike, mis peitis endas paari meikimisvahendit - ripsmetušši ja isegi lauvärve ja ühte aluskreemi. Wow! Millal ma selle küll endale muretsesin ja kasutasin? Ahjaa.. Siis kui kunagi 4 aastat tagasi sai pulma käidud. Nüüd oleks vist aeg need prügikasti visata :). Tõesti poel ammu end meikinud. Vähemalt ei tule meelde. Meenub, et see aluskreem oli üks vastik asjandus. Kuna higistan näost tavaliselt palju, siis muutus see peagi mingiks higiga segtud möksiks. Suvi oli ka. Jajah.
Siiski võtsin sellest leiust ajendatuna lahti interneti, õppimaks veidi, et kuidas see meikimine tegelikult käis. Seal oli ju mingi järjekord, et mis käib mille peale. Ka enne ripsmetušš või kõigepealt lauvärv ja kas sinna alla ka veel midagi.
Leidsin palju huvitavat ja inspireerivat. Tänapäeval ju moeblogimine nii pop. Üks link juhatab teiseni jne. jne. Väga põnev. Nii palju erinevaid võimalusi.
Aga tegin enda jaoks ka avastuse, mis veidi raputas mu seniseid arusaamu. Olen alati arvanud, et meikimine on selline tore lisaväärtust andev tegevus. Enda ehtimine. Just sarnane ehtimisega. Et valid, mis kaelakeed või kõrvarõngaid kanda, kas panna täna käevõru, sõrmust. Või sii shoopiski mitte. Ja kui pole tuju, siis ei kannagi. Mind pole näiteks see näo kaunistamine/meikimine kunagi piisavalt palju inspireerinud ja seetõttu ei kannagi meiki. Pole huvi neid jooni tõmmata, neid värve peale kanda. Aga mul pole midagi selle vastu, et uurida tänaval, metroos, kuidas keegi teine on end ilustanud või siis pole. Inimesi on üldse tore jälgida avalikus ruumis - nende olemust, nende olekut.
Mis ma siis avastasin? Avastasin, et meikimine polegi puhtalt lõbus kreatiivne mäng nagu ma seda siiani arvasin olevat. Ehtimise asemel on see hoopis nagu rõivaste selga panemine - ei minda ju alasti tänavale. Jah, justnimelt, mind hämmastab see. Mind hämmastasid need ülestunnistused videos, kuidas on suur eneseületus olla avalikult oma tavapärase näoga. Ilma meigita. No eks nalju selle kohta olen ka varem kuulnud, aga et nii tõsiselt kohe ja siiralt ja pisarad silmas nii räägitakse. Otse südamest. Näidata ennast selliselt internetivideos, fotol või, hoidku taevas selle eest, veel tänaval! Ma olen olnud täielik ignorant ja pole märganud maailmas sellist hirmu. Justkui hirmu iseenda ees.
Ma olen kõik need aastad käinud tänaval alasti - hing kõigile valla! Suurimaks mureks kodust lahkudes, et ma võtmeid maha ei unustaks. Sageli ei jõua juukseidki kammida ning jälgida ega silmanurgas ei turrita öösel sinna hiilinud rähma. Ja kui ennast kogemata metrooakna peegelduselt sellisena näen, siis juukseid ikka üritan siluda ja panen naeratuse näkku - siis on väsinud hommikused silmad kohe palju ilusamad ja nedale naeratada on ju ikka hea :). Pigem inspireerib mu loppis nägu mind analüüsima, et mismoodi ma valesti elan - peaks olema vähem stressi, vähem muresid, toituma tervislikult, värsket õhku, trenni. Need aukus silmad mulle mu meigikotti pole küll meelde tuletanud.
Kuigi samas, ära kunagi ütle "mitte kunagi". Ehk ükspäev koidb ka minu päev endale need oskused ka praktiliselt selgeks teha - teooria on ju täitsa põnev. Praegu jääb see aga ka selle taha, et kuskile poodi minek ja endale õigete ja sobivate vahendite leidmine tundub meeletult aeganõudev ja kontimurdev. Juba teooria otsimine internetist on liig mis liig - vot kui palju mud ma oleksin/poleksin selle ajag jõudnud. Seega ei postita ma veel niipeagi siia mingit "pärast" pilti. Mitte et ma ka mäletaksin, millal ja kas üldse ma siia päevikusse olen endast pilti lisanud. Siin see siis vahelduseks on:
Ma ei meigi peaaegu üldse, ainult pildistamisteks ja esinemisteks on mul kindel lemmik BB kreem (nagu jumekas, aga kergem ja tavalise kreemi moodi, roheline, ühtlustab tooni), põsepuna, tolmpuuder ja huuleläige. Korra kuus kleebitakse mulle ripsmeid ja värvitakse kulme, see jäi külge peale esimest korda ku teha lasin, trennist trenni ja talli joostes on see nii mugav, mitte midagi ei peagi tegema ja laiali ka ei lähe jne. Niiet põhimõtteliselt olen kah kogu aeg meikimata, lihtsalt ripsmed ja kulmud on nö peal stabiilselt, vahel teen mõne kuu pausi (ja mis siin salata, ikka nendega on ilusam, ja nõndanad uuesti kleepida lasengi).
ReplyDeleteSul siis ka pigem ehted kui rõivad :). Aga ehid ikka tihedamini kui ma :D.
DeleteKusjuures, aitäh! See pole mitte aluskreem vaid jumestuskreem. Nüüd termioloogia jälle selgem.