Käisime Kuopios

Käisime nädlavahetusel Kuopios. Seal elab M-i vana sõber Miika oma naise Päivi ja nelja lapsega. No tegelikutl saab kevadeks neid lapsi juba kokku 5. 

Mulle sai selgeks, et ega me siin 2 aasta jooksul pole Helsingi-piirkonnast välja saanudki. Kaugeim koht oli siiamaani Lahti. Nii, et oli viimane aeg seda haaret veidigi laiendada. 

Nad on üks kõige ägedam Soome pere, keda ma tean. No võib ka öelda, et ainuke Soome pere, keda ma tean. Tuleb tunnistada, et ega meil siin ju tutvusi tekkinud pole. Eriti sellises koosluses, kus on peres vaid soomlased. Ja nemadki pole uued vaid Mike-i ammused-ammused sõbrad. 

Aga nad on lihtsalt nii mõnusad, muhedad, rahulikud, lõbusad... Kohe näha, et lapsi lihtsalt tahab ja tahab sellisesse perre tulla. Helistasime neile vaid nädala ette, et meil tuli mõte teid külastada. Ja vastuseks polnud, et ees on seda ja toda ja lapsed hoopis haiged vaid... muidugi tulge! Ja läksime! 

Oi, kui äge seal oli. Neil on ilmatusuur maja otse järve kaldal. All korrusel suures ruumis oli batuut (Finka lemmik). Ja mänguasju niiiii palju (Enn oli seitsmendas taevas)...  Saun, saun, saun... mmm (mulle ja M-le).  

Vanem laps on neil 8, siis 6, siis pea kolmene, pea aastane ja veel üks tulekul. 

Nii äge oli vaadata, kuidas lapsed omavahel haakusid. Athena muutkui seletas eesti keeles, teised soome keeles ja kõik asjad said mängitud. Hüpatud, müratud, trikitatud. Enn teistest lastest niiväga ei hoolinud, tema mängis nukumajadega, autodega, legodega, mängutoiduga... mida veel..söömine jäi Ennul suht vahele sel nädalavahetusel, sest seal oli nii põnev! 

Käisime saunas. Ja hüppasime saunast järve. Oooo! Ma ei mäleta enam, millal seda viimatei tegin... Aga nüüd tunnen end kohe 5 aastat nooremana! Nii hea!

Käisime uisutamas. Hoki-meeskonnal oli jõulupidu ja jäähall kõigile avatud. Lapsed said esimest korda uisud jalga, sest suurel perel on suures majas varustust palju, mida ka külalistele laenata. Enn ei julgenud, aga põnevust tundis küll. Natuke ikka proovis. Finka tegi M-iga koos mitu tiiru, kuid hoidis muidugi kramplikult kinni. Ma käskisin tal ikka paar korda kukkuda ka. Ja kukkus :). Finkale saime uisud kaasa laenata. Loodetavasti tuleb ikka talvel piisavalt külma, et saame ka siin neid jalga panna. Ta räägib juba tükk aega, et jõuluvana võiks uisud tuua, nüüd siis poel vanal vaja seda enam teha. 

Ja ise uisutasin ka. Ei tea, mis pika aja tagant. Aga uisutamine on vist küll see oskus, mis meelest ei lähe. Tunne oli vägev!

Jõuluvana isegi nägime, kes jagas lastele komme. Alguses väitis Finka, et ta viib selle koju ja paneb oma jõulusoki (christmas stocking) sisse, sest see on ikka koht, kuhu jõuluvanad kommi toovad. Aga kui autoga "kodu" juurde tagasi jõudsime, siis oli tal see juba söödud. No mis ikka kommiga teha, mis hakkab käes sulama. 

Ja M küpsetas oma parima pizza. Tänu heale ahjule, mis kuumust suisa 300 kraadini keris. Tõesti oli suussulav kraam!

Ning M ja Miika pidasid meile mitu kontserti maha. Miikal on suurepärane lauluhääl ja M siis saatis klaveril. Nii äge!

Nii hea on alustad uut nädalat sellise superpositiivse nädalavahetuse-emotsiooniga!