Oi, kui tüütu!
Finkal silmapõletik. Kolmapäeval lasteaiast tulles kurdeti, et ta silm terve aeg rähma ajanud. Eks ajas hommikupoolikul ka, aga lootsin, et ehk lihtsalt ärritus. Muidugi mitte! Ja kui vastutustundetu minust ta veel lasteaeda viia. Oh. Eks siis neljapäeva hommikul käisime arstil ja kirjutati välja järjekordsed kibedad tilgad, mida iga paari tunni tagant silma tilgutada. Õnneks Finka väga ei protesti. Veidi ikka. Aga ta saab aru ka, et need hea tulemuse nimel. Oi, kui tüütu.
See tähendab, muidugi, et chillime kodus. Eile ja täna... Arvasin, et viin Ennu ikka aeda, aga ei viitsinud selleks end ja teisi hommikul varem üles ajada. Niikuinii töö tegemisest laste seltsis midagi välja ei tule, kas on neid üks või kaks. Olgu nad siis mõlemad siin minu seltsis müramas. Eks see intensiivne nädalavahetus, kus lapsed mind kaks päeva hommikust õhtuni ei näinud, on ka oma jälje jätnud. Vaja emmet nüüd veidi aega samasse ruumi ja samasse mängu.
Vahelduseks on tegelikult päris mõnus kodus. Eile koristasin üle pika-pika aja. Ja tuba sai päris märkimisväärselt mõnusaks. No see tolmuhulk, mille kokku imesin oli ikka kohutav! Ja nädalavahetusel toodud asjad leidsid ka oma koha silma alt ära. Jälle hea. Õhtul käis ju ka külaline. Ehee. Nii vahva!
Aga täna käisin lastega poes. Oi-oi, olin isegi üllatunud, et selle asja ette võtsin. Toidupoes käisime, aga mitte ainult! Läksime ka IKEA-sse, sest mul tekkis meeletu vajadus jõulutulede järele. Mul pole neid kunagi olnud, aga nüüd oli kohe väga-väga vaja. Ehk on asi selles vihmases ja näruses ilmas. Oh. Nüüd nad siis ripuvad meil elutoas ja ühed vaja veel "Finka tuppa" ehk siis mängutuppa üles panna. Aga need panen alles siis, kui tuba korras. Ei tea, millal :)
Homme siiski aeda, sest rähma enam ei tule ja kui ei tule, siis võib minna. Rohupanek muidugi jätkugu hommikul ja õhtul. Vastikud tilgad!
No comments:
Post a Comment