... see maja, mis meil seal Tartus nagu katkise peaga kruvi, mida välja keerata ei saa, muutkui püsis ja püsis. Nüüd püsib ikka ka, aga mitte enam meie valduses. Kes tahab sinna sisse astuda, see tehku uute omanikega sõprust :), kes tundusid tõesti toredad. Et kui Tartus oleks, siis ehk teeks ise nendega sõprust :).
Aga mul on nii hea meel. Vaba aja hulk ka kohe kasvas mägede kõrguseks. Aga noh, mis vaba... küll see juba täitub.
Igatahes, head aega meie vana (juba mitu kodu tagasi) kodu!
Nüüd on siis vaja muid põhjuseid Tartu-sõiduks. Ja kuigi need põhjused leiavad kindlasti kõvasti harvem aset, kui nüüd vimase aasta jooksul, siis ehk sõprade-kohtumiste aeg saab olema pikem ja põhjalikum. Ehk.
No comments:
Post a Comment