Korraldame Finkale esimest korda sünnipäevapidu. Sellist koos lasteaiakaaslastega. Ja ma olen nii närvis.
Finka juba niii kaua räägib sellest peost. Keda ta kõiki kutsub ja keda ei taha kutsuda. Ka vanu lasteaiasõpru tahab kutsuda...
Eile siis saatsin kirjad laiali, sest 1,5 nädala pärast laupäeval tahame nad siis siia meie koju (või kodu juurde klubiruumi) kutsuda.
Paar juba vastasid, et tulavad. Uh! See oli üks hirm mul, et järsku ei taha keegi tulla, elame ju lasteaiast ja kõigi kodudest päris kaugel.
Ning ma olen siiani ebakindel aja valiku suhtes. Jäi 11-14. Ei tahtnud hilisemaks jätta, kuna siis saavad kõik veel nädalavahetusel muud ette võtta (kaasaarvatud me ise) ja Enn magab ka kaootiliselt nädalavahetustel ning oleks tortsus ja magamata õhtupoolikul (ehk) või peaksin teda hoopis peo ajal magama viima. Ja varem oleks ka liiga vara - enamasti tullakse ju teisest linna otsast. No väiksematele lastele grupist see vist kattub küll osaliselt uneajaga, aga mis teha. Jäi nii.
Ja mis veel süüa pakkud (ehk kas kõik mis plaanin on piisav ja maitsev)? Kas teha siiamaani olnud tavapärast lasteaia sünnipäeva programmi või läheksid ka muudatused läbi? Kas teeme end väga lolliks, kui hakkame laste ja nende vanematega mingeid mänge mängima või oleks see just eriti lõbus? Ohjah.
Tahaks ju nii kangesti, et Finkal tuleks tore pidu.
No peoni on ju veel nii palju aega ning saan veel nii palju mõelda ja ümber mõelda.
Oi kui kummaline närvis olek. Ei mäletagi, milla viimati nii pabistasin.
No comments:
Post a Comment