Selline päev täna. Vaat, mida tähistatakse.
Aga mina jõin täna oma vimase kohvi. Just hommikul otsustasin nii kohvi tehes. Olen seda varemgi otsustanud ja seega tean, et ega see otsus igavesti kesta. Nii juba on sõltuvustega. Aga väike paus ei tee paha. Aitab paremini magada ja olla energilisem - seda tean ka varasemast kogemusest.
Ja see otsust tuli tegelikult eelkõige sellest, et meie kallis kohvimasin elab oma viimaseid hetki. Krögiseb ja rögiseb igal korral, kui teda kasutan viimasel ajal. Ja eks me ole veidi hooletud olnud temaga küll - pole piisavalt tihti puhastanud, õlitanud ja niisama pai teinud. Aga eks hakkab ka lihtsalt oma elu lõppu jõudma. Ikka juba nii 5 aastat meid järjekindlalt, igapäevaselt teeninud ja teinud suhteliselt head kohvi.
Ehk siis. Otsustasin, et jätan ta rahule. Las ta seisab seal köögis, sest küll leidub ikka kasutajaid veel - Mike ja kui keegi juhtub külla tulema. Loodan siis, et ta suudab endast parima anda. Vaatame. Olgu tal väärikas lõpp. Kuni me ükspäev lõpuks otsustame ta välja vahetada.
Kohvi on muidugi hea. Väga hea. Eriti hea on kohvi lõhn. Hea kohvi lõhn. See kohvi, mida antakse Itaalias nendes püstijalabaarides, kuhu korraks tänavalt sisse astud ja palud kohvi - mmmmm. Soomes saab kahjuks kohvikutes harva head kohvi. Pigem see hapu ja seisnud lörr. Siiski on mõnel pool ka masinad, kust tuleb enam-vähm talutav neste. Aga head kohvi on siiski raske tabada. Pigem siis mitte juua, kui mujalt ka ei saa.
Seega jään huviga ootama meie kunagist tulevast uut masinat.
No comments:
Post a Comment