Raamatukogudes

Ma olen siin viimasel ajal palju raamatukogudes käinud. No ega mul nendest raamatutest seal raamatukogudes eriti asja ei ole. Ikka vean oma materjalid ise kaasa, aga istumiseks ja töötamiseks on ju raamatukogud imelised kohad. Mõtlesin, et teen väikese ülevaate.

Aalto Ülikooli raamatukogu Töölös

See on olnud minu põhiline töökoht. Ideaalne 10-minutine jalutuskäik lasteaiast ja samamoodi tagasi. Tööpäev jäi seal küll veidi liiga lühikeseks, kuna juba kell 16 pandi kinni ja pool tundi varem hakati välja ajama. Ma oleks tahtsnud vabalt veerand viieni istuda. Aga siis oli jälle põhjust veidi enne lastele järgi minemist ringi jalutada, kohvi juua või niisama iseennast nautida.
Mulle väga meeldis seal üks laud, mille kõrgust sai muuta ja mis oli nii mõnusalt suur, et sain kõik oma paberid, artiklid, skeemid, joonised ja mis mul aga kaasas oli mõnusalt laiali jaotada. Ja valgust oli selles nurgas ka palju - head lambid. Lisaks veel, et see polnud akna all - ei häirinud, kui õues paistis kutsuv päike või sadas paksu vihma (viimane tekitab mul alati tunde, et peaks töö tegemise asemel magama).
Enim meeldis aga, et seal oli ühel korrusel mingi tudengite projekti alusel tehtud mõnus madratsitega-magamisnurk. Seal sain vahel käia pärastlõunauinakuid tegemas või niisama mõtteid kogumas. Pikutades tulevad ju alati kõige paremad mõtted.
Veel, et seal käis mõnusalt vähe inimesi. Alati oli ruumi istuda ja alati sai neist, kel liialt deodoranti või haisad sokid eemale minna. Olen selles suhtes tundlik. Haisud ja lõhnad. Vääää!
Aga miks räägin oli ja oli ning kõik muu ka minevikus. Sest tegelikult pannakse see raamatukogu jaanipäeva ajal lõplikult kinni. Ja muidugi, arvatavasti saan seal järgmise ja ülejärgmisel nädalal veel käia, aga siis peaks ka mu töö valmis olema ja lisaks algab lastel suvepuhkus. Ei tööd ei lasteaeda.

Kaisatalo. Helsinki Ülikooli pearaamatukogu.
Seal olen käinud vähe. Ja alati on seal raske leida kohta olemiseks. Palju-palju tudengeid ja vähe laudu. Lisaks on lauad sellised pikad ja peenikesed paljude toolidega, nii et istudes on alati selline küünarnukitunne. Mitte ainult tunne.
Lisaks töökoha leidmise raskustele on seal ülerahvastuse puhul minu jaoks ka see lõhnaprobleem. Deodorant - vääää. Eriti tuleb eemale hoida noormeestest. Ja sokihais, sest lugemiskohtadel tuntakse end sageli mõnusalt ja tõstetakse jalad toolile. Sellisel juhul tuleb hoida eemale nii noormeestest kui ka tütarlastest. Aga siis justkui polegi kuhugi minna. Hommikupoolikul on veel enam-vähem, aga pärastlõunati on olukord suisa hull.
Aga mõned lugemistoolid on seal siiski päris toredad ja mugavad. Ning seal olengi käinud enamasti lugemas. Raamtuid, mida seal riiulitel leidub. Aalto raamatukogus ma kohapealset materjali üldse ei uurinudki. Noh, veidi uurisin, aga midagi, millesse süveneda ei leidnud. Kaisatalos siiski miskit on. Ka minu jaoks.

Stoa raamatukogu. Itäkeskuse juures.
See on mu koduraamatukogu. Seal olen käinud nädalavahetustel, kui kodust aega antakse raamatukokku minna. Või ka siis, kui peaksin tegelikutl koju tulema päeval Estat jalutama (M-i pole), aga soovin siiski paar tunnikest ka kuskil koduvälises keskkonnas (ilma tolmuste põrandate, pesemist vajava pesu ja külmkapita) tööd teha.
See on mõnus koht samuti. Leiab töökohti ja inimesed on seal ka huvitavad. Huvitav jälgida, mida keegi teeb. Samuti on seal päris huvitavaid raamtuid. Niisama lugemiseks. Üldhariduslikke. Mida olen vaadanud ja mõelnud, et kui töö valmis saan, siis  tulen ja uurin. Aga pole veel süüvinud väga. Ei tea, kas leiangi selleks aega.

Kumpula raamatukogu. Kumpula kämpuses.
Seal ole istunud vaid korra. Seal majas töötab M ja ju mul oli sisi vaja midagi temaga koos teha ja ootasin aega. Tegelikult ei oskagi seda kommenteerida. ûldisest süsteemist olen leidnud paari head raamatut, mida sealt uurida, aga pole neid uurimaski käinud. Samuti tundus see veidi ülerahvastatud olevat. Aga, jällegi, ei tea.

Tehnikaülikooli raamatukogu Tallinnas. Mustamäel.
Sinna sattusin ühel reedel, kui oli vaja autol talvekummid suvekummideks vahetada. Läksin päevaks Tallinnasse ja pärastlõunal oli 3h aega töötada. Läksin sinna, sest see maja on mulle väljaspoolt alati nii äge tundunud. Ja oli ka seest. Huvitav, et kui siin Helsingis saab raamatukogudesse lihtsalt sisse jalutada ja keegi ei küsi, et kes oled ja mis siin teed, siis seal oli mul vaja siiki lugejaks registreerida (ID-kaardiga). Sama on ju ka Tartu Ülikooli raamatukogus. Vähemalt oli - ei teagi, kuidas nüüd. Samas oli seda lihtne teha ja raamatukogutädi oli tore ja sümpaatne.
Aga raamatukogu ise mulle väga-väga meeldis. Mõnusalt avar ja palju töökohti. Kevadisel reede pärastlõunal-õhtul polnud seal ka rahvast kuigi palju. Kesse ikka reedel tööd teeb, kuigi raamatukogu oli kella 9-ni lahti. Aga minul oli seal küll mõnus. Kui teinekord on vaja jälle sealkandis töökohta leida, siis lähen kindlasti sinna.

Kindlasti on neid viimasel ajal külastatud raamatukogusid veel. Helsingis on neid palju. Mulle meeldib. Hoopis parem, kui kohvikutes töötamine (mida siiski olen ka teinud), kus on koguaeg selline tunne, et peaks midagi ostma ja kui vetsu tahan minna, siis peab kõik oma kodinad kokku korjama. Lisak ka kogu melu ja muusika, mis mind tegelikutl väga häirib. Vajan vaikust ja rahu.

Raamatukogud on toredad!