Olen lastega veidi suvitamas. Veidikeseks Juurus. Täna ja eile käisime järve rannal ujumas. Eile veetsime seal tervelt 4h, täna vähem, ehk 1,5 tuli kokku.
Vesi on mõnus. Taevas oli ka parajalt pilvine ning vahel piilus päike. Kui päike liiga palavaks muutus, siis tuli peagi sobivalt vahele üks pilveke. Ja vastupidi. Oli vaja veidi rohkem sooja, siis piilus jälle päike. Pruuniks teiseks juuliks (no sellele üldse ei panusta, kuigi veidi jumekamaks saime kindlasti).
Lastel olid ka uued kätised. Need pidid koguaeg küljes olema. Ka Ennul, kes ujumisest väga ei hooligi - pigem meeldis talle liivaojasid kaldale teha, liivas palli mängida ja veel sabadega konnalapsi uurida.
Finka on minu üllatuseks ujuma õppinud. Ei tea, kuidas. Aga pole ime - vesi on talle alati meeldinud ja kevadtalvel sai ju temaga isegi vahel ujumas käidud. Aga nüüd sumab vees oma kätistega nagu vana kala, vesi poolde taevasse pritsimas. Edasi liigub visalt, aga see-eest õnnelikult. Ja kala on ta ka selle poolest, et tal on kindel veendumus, et ujudes tuleb ette teha kala nägu - niimoodi põsed sisse tõmmata ja huuled prunti nagu kala nägu käib (pilti pole, ehk kunagi teen).
Nii me siis veidi suvitame, kui ühel M-il on vaja kodus rahu, et töö tähtajaks valmis saada. Sobib kõigile.
No comments:
Post a Comment