"Vidin" on nii tore sõna. Vidin, vidin, vidin.
Käisin nädalavahetusel Tallinnas ja tõin endale paar vidinat.
Üheks on vahvliküpsetusmasin. Olen sellest juba kaua mõelud. Ennu sünnipäevast alates on mul suur vahvli-isu, sest siis olid ilusad ilmad ja tuli kujutluspilt, kuidas rõdul vahvleid küpsetan (rõdul ikka selleks, et tuba lõhna-vabamaks jääks). Siin müüakse ainult neid paksude vahvlite masinaid. Ma nimetan neid Rootsi-stiilis vahvliteks, aga samas võiksid ju Soome-stiilis ka olla. Siin neid ju ka tehakse.
Mulle meeldivad aga peenikesed ja krõbedad. Nagu vanasti. Tegelikult loodsingi, et isa juures on veel olemas see vana Esta-2 masin. Pole. Keegi ei teagi, kuhu see jalutas. Nojah, mida pole seda pole. Kurb küll - mulle väga meeldivad need surreruudulised nostalgilised vahvlid. Poes siiki müüakse vahvlimasinaid. Ka neid, millega saab peenikesi vahvleid teha. Küll väiksemate ruutudega ja ümmargusi. Sobib seegi vast ja ostetud sai.
Eile siis katsetasin. Hmmmm
Ütleme nii, et mu küpsetamisoskused vajavad veel lihvimist. Et tuleksid ühtlased ja krõpsud vahvlid, mitte keskelt kõvad ja äärest pehmed. Samuti tuleks taigna-retsepte veel uurida. Liiga võine tuli. Järgmine kord proovin uut retsepti või muud rasvainet. Võine polnud hea.
Aga muidu - imeline! En pistis veel eriti suure isuga. Segasin ka kohupiimakreemi kokku ja see oli veel eriti maitsev vahvli sees. Nämm.
Teine "vidin", mille kaasa tõin oli ema vana kaasaskantav masaažilaud. Panin selle eile ülesse ja võtsin M-i ette. Tehnikas olen ma, muidugi, täitsa koba (mis ei tähenda, et see nii peab jääma), aga vähemalt oli mõnus kedagi mudida, ilma, et oleks endal selg kõveraks jäänud. M loodab nüüd ka, et mul suurem mot tema peal igapäevaselt harjutada. Eks see laud annab põhjust küll :).
Kolmas vidin veel... Tegelikult see meil juba ammu olemas, aga taasavastasin eile. Masaažilaua panin kokku meie kolatuppa, ehk M-i garderoobituppa ehk minu õmblustuppa ehk ilma-aknata-tuppa ehk külalistekuppa. Ja seal üle pika aja veidi rohkem aega veetes sattus pilk peatuma ka nurgas seisvale televiisorile. Oh, ma pole seda vist aasta otsa vaadanud. Tõesti ei mäleta enam. Eile vaatasime. Jalgpalli teist poolaega. Hurra, Island! Ilus värav oli! Nüüd võib teleka jälle ära unustada.
No comments:
Post a Comment