Räägime päevast

Ma küsin laste käest, mis nad lasteaias tegid. Kuidas päev läks?

Reeglina tuleb neil meelde söömine. Vahel meenutavad ka mingit mängu (autodega) või joonistamist või mõnda nalja, mis keegi rühmakaaslane või kasvataja tegi. 

Eile nad käisid hommikul teatris. Täna hommikul sõitsime sellest teatrist mööda ja Finkale tuli tuttav ette

 - siin oleme lasteaiakaaslastega olnud. 

- Nojah, eile käisite siin teatris.

- ja siin pargis käisime.

- Mis teatrietendusel toimus?

-

- Kas mäletad?

- Ei mäleta...

Nojah, ju sii spolnud nii särav etendus, et oleks meelde jäänud. 

Aga kummaline, mis on meeles ja mis mitte. 

Mingi tunne on, et peaks proovima rohkem meenutada. Rääkida päevast. Kasvtajate sõnul on see ka oluline mitmekeelsuse arengu. Et nad oskavad rääkida ühes keeles toimunud asju teises keeles. Vahel ikka oskavad päris hästi. Aga vahel pole midagi meeles. 

Kuidas neid teemasid paremini üles võtta? Vahel on mul ikka aega ka kasvatajatelt uurida, mis päeval toimus. Aga ega nemadki päeva lõpuks ei mäleta :), kui just midagi väga erilist pole olnud. 

Lastel jällegi on justkui vaja mingit ekstra meeleolu, et päeva meenutada... Metroos, vahel. Õhtul enne uinumist? Söögilaua ääres... Hmm. Midagi erutavat ja naljakat sel hetkel siis teha ei saa, kuigi nali ja trall ikka enamasti päevakavas. Leida see aeg ja tuju kokkuvõtteid teha. Innustada meenutama ja sõnastama.