Söömisest ja paisumisest

M on vahelduseks tervelt 10 päeva ringis meiega. Ja ilmad on ka külmemaks läinud. Täna. Käisime Finkale kindaid ostmas. Lõpuks oli kindaid vaja, muidu on rattaga kehva sõita. 

Nende kahe faktiga (M siin ja ilmad külmad) seoses avastasin ühe asjaolu. Nimelt, ma söön kohutavalt palju. Tohutult!

Andke süüa! Ja antakse. Oi, kui head kraami antakse. Liigagi head. Ja palju. Vägagi palju. 

Hakkasin kirja panema, mis me viimastel päevadel sõime. Õhtusöögiks. Ja päeval olen ma ju tegelikult ka nii palju söönud, et seda õhtusööki ju ise-enesest vaja polekski - täna näiteks juhtus nii, kuna pärastlõunal tuppa tulles tundus, et külm oli kõhu hirmus tühjaks teinud ja siis ma sõin, kuigi lõunasöögist polnud niiväga palju möödas ning õhtusööginigi vaid mõned tunnid. Aga õhtusöök on meil siin põhiline toidu- ja pereaeg ning seda ju ometi vahele jätta ei saa. Eriti, kui laual lõhnab midagi väga head. Nagu M-i tehtu ALATI lõhnab.  

Mis me söönud oleme?

Täna - pasta al forno

Eile  - risotto milanese

Pühapäeval - orecchiette con cime di rapa e pomodori (tegelikutl olid köögiviljade nimed hoopis 'bimi', mis 'cime di rapa'-le väga sarnased)

Laupäeval - pizza

...

Ja nende päevadega olen umbes 3kg juurde võtnud... :S

Oh. Ma olen ikka täielik toidusõltlane. Vaevlen. Aga see on ju nii hea. Süüa. Kui maitsev toit on laual ja kogu pere laua ümber ja õues juba vihiseb lõikav sügistuul. Mmmm. Süüa.

Homseks mõtlesin plaani välja, et külmatundest üle saamiseks tuleb hoopis teed juua, mitte süüa. Heureka! Proovime, kas õnnestub sest mõttest kinni haarata ja hoida.